Kuulmislangus

ka vaegkuulmine
Hypacusia (lad. k.)
Hypacusia (ingl. k.)

Ülevaade
Kuulmisprobleem esineb umbes 20%-l inimetest.
Tuhandest lapsest sünnib keskmiselt üks kuni kaks kurdina. Enamasti tekivad kuulmisprobleemid siiski elu jooksul.
Kuulmislangus võib olla ühe- või kahepoolne, raskusastmelt kergest kuulmislangusest kurtuseni.
Kuulmise langus tekib tavaliselt pikkamööda. Alguses kohe seda ei taju. Kaebused, näiteks et teiste inimeste jutust on raske aru saada, tekivad aja jooksul.

Tekkemehhanismid

Inimese kõrv koosneb: väliskõrvast, mille moodustavad kõrvalest ja välimine kuulmekäik, keskkõrvast, kus asuvad kolm kuulmeluukest ja sisekõrvast, kus asub luuline labürint ehk tigu ja kuulmisnärv.

Kõrvalest ja väline kuulmekäik on helilainete koondamiseks. Helilained panevad kuulmekile võnkuma. Võnked edastatakse kuulmeluukesest moodustuva ahela kaudu sisekõrva. Sisekõrvas võtavad spetsiaalsed kuulmisnärvirakud võnkumise vastu ja edastavad elektriliste impulssidena ajule. Tulemusena tajub inimene helisid.
Kuulmislangus tekib kuulmekile, kuulmeluukeste ja/või kuulmisnärvi kahjustuse tagajärjel.

Helilained ei suuda katkist kuulmekile (näiteks keskkõrvapõletiku korral) normaalselt võnkuma panna, mistõttu neid võnkeid ei edastata.
Kuulmislangust võib põhjustada kuulmeluukestest ahela “jäikus”. Helilainetest võnkuv kuulmekile annab küll võnked kuulmeluukestele edasi, kuid nende liikuvus on häiritud (näiteks otoskleroosi korral). Seega ei teki piisavalt tugevaid võnkeid, et edastada sisekõrva.
Helilained võivad kanduda sisekõrva ka kuulmeluude osavõtuta otseselt koljuluude kaudu (luukuulmine).
Peamiseks sisekõrva kahjustajaks on müra — olmemüra, vali muusika jne.
Mida rohkem müras aega veedetakse, seda suurem hulk sisekõrva karvarakke (närvirakke) hävib. Mida rohkem neid hävib, seda raskemaks muutub kõnest arusaamine.
Igal häälikul on kindel sagedus. Kui selle piirkonna karvarakud on hävinud, siis inimene ei erista enam neid häälikuid normaalselt.

Maksa- ja neeruhaiguste korral ringlevad veres mürgised ainevahetusjäägid, mis kahjustavad lisaks teistele elunditele ka kõrva. Neeruhaiguste korral sellest, et ainevahetuse käigus tekkinud mürgiseid aineid ei viida halvenenud neerude funktsiooni tõttu organismist välja. Maksahaiguste korral võib olla halvenenud maksa üks tähtsaim ülesanne — muuta kahjutuks mürgiseid aineid.

Sagedasemad põhjused

• pärilikkus
• müra
• keskkõrvapõletik
• otoskleroos
• ravimid  (näiteks gentamütsiin)

Haruldasemad põhjused

• Meniere tõbi
• kuulmisnärvikasvaja
• veresoonkonnahaigused
• diabeet
• neeruhaigused
• maksahaigused
• peatrauma
• barotrauma (näiteks sukeldumisel) 
• ema rasedusaegsed nakkushaigused (punetised, leetrid, mumps, toksoplasmoos, tsütomegaloviirus, vöötohatis, tuulerõuged, läkaköha, HIV, süüfilis)
• sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid (hapnikuvaegus, väike sünnimass — alla 1500g, reesuskonflikt)

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kuulmislangust saab kontrollida audiomeetriliselt — selleks pannakse pähe kõrvaklapid, lastakse kõrva erinevaid helisid ning inimene peab andma märku, millal kui hakkab kuulma hästi nõrka heli.
Väikestel lastel määratakse otoakustilisi emissioone — aparaat saadab kõrva teatud signaalid ja väga tundlik mikrofon võtab vastu kõrvast tulnud nõrgad helisignaalid.
Kui lisaks kuulmislangusele esineb ka tasakaaluhäireid, võib uurida nüstagmide — mõlema silmamuna tahtele allumatute sümmeetriliste ja rütmiliste liigutuste esinemist/puudumist.

Koduse ravi võimalused

Kõrvapõletiku korral kõrva soojendada, valu vähendavaid tablette (ibuprofeeni) ja kõrvatilku. Üle 38C palaviku korral võib võtta palavikku alandavaid tablette (aspiriini, paratsetamooli). Kõrvapõletiku tekkimise ära hoidmiseks tuleks vältida külmetumist.
Mürarikka töökorral on soovitav kasutada kõrvade kaitseks näiteks kõrvaklappe.

Arsti poole pöördu juhul, kui

• on probleeme kuulmisega
• kõrvavalu ei möödu paari päeva jooksul
• püsib kõrge palavik
• haigestud raseduse ajal