Kroonilise väsimuse sündroom
Kroonilise väsimuse ja immuunhäirete
sündroom Chronic fatigue syndrome (ingl.k)
Seletus Kroonilise väsimuse sündroom (KVS) on seisund,
mis iseloomustub pikka aega kestnud väsimuse ning tüdimusena ning mida ei
leevenda puhkus ning millel puudub kindel põhjus.
Ülevaade KVS võib tihti kulgeda vaid viirushaigusele
omaste sümptomitega, kuid see seisund kestab kauem kui 6 kuud. Sagedamini
esineb seda sündroomi naistel vanuses 25-45 eluaastat. Diagnoosimine põhineb
kõigi võimalike haiguslike põhjuste väljalülitamises. Haigust esineb umbes
2-7 inimesel 100 000 kohta.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Täpne KVS-i tekkepõhjus ei ole teada. On uuritud viiruste,
põletike ning immuunsüsteemi iseärasuste osatähtsust selle
seisundi tekkes, kuid kindlaid faktoreid ei ole leitud. Tänapäeval peetakse
KVS-i autoimmuunhaiguseks (haigused, mille korral inimese
immuunsüsteem hakkab hävitama oma kudesid ja rakke). Arvatakse, et KVS-i
teket soodustavad keskiga, naissugu,
viirushaigused ning stress. KVS ei ole
tavapärane väsimus: inimene kogeb taolist enesetunnet esmakordselt elus ning see
ei möödu kuue kuu jooksul. See on haigus, mis on mitmel pool maailmas
esinenud isegi puhangutena. Peamiselt tuleb KVS-I eristada infektsioonidest,
autoimmuunhaigustest, kasvajatest, närvi- ja lihashaigustest,
endokriinhaigustest (hüpotüreoos) ning psühhiaatrilistest haigustest.
Sümptomid ehk avaldumine
Peamiseks kaebuseks ongi väsimus, mis on kestnud 6
kuud või kauem. Füüsiline töö võib põhjustada väsimuse tugeva
süvenemise, millest taastumine võtab harjumatult kaua
aega. Lisaks võib esineda lihasnõrkust, kerge
palavik, lihasvalusid, pea- ja
liigesvalu. Osadel inimestel tekib hüpersomnia ehk
liigunisus, teistel aga insomnia ehk unetus. Äärmusliku
väsimuse korral võivad hiljem tekkida isegi mälu- ja
meeleoluhäired (depressioon), samuti segasusseisundid
ning ärrituvus. Sümptomid varieeruvad indiviiditi ning
võivad olla ka väga erineva tugevusega.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
KVS on nn. välistusdiagnoos ehk peab olema kindel, et inimesel ei ole
orgaanilist haigust, mis taolist väsimust
põhjustaks. Läbivaatusel võib leida külmetushaigusele
omaseid tunnuseid: kerge palavik, lümfisõlmede suurenemine, kurgu punetus
jms. Vereanalüüsist määratakse peamiselt
põletikunäitajaid. Kasvajate ning siseelundite haiguste väljalülitamiseks
võidakse teha ultraheliuuring või
kompuutertomograafiline uuring. Naistel on
kindlasti vajalik günekoloogiline läbivaatus.
Ravivõimalused
Spetsiifilise ravi võimalust ei ole. Ravitakse üksikuid sümptoome:
valuvaigistid valude korral, puhkus ja
voodireiim äärmusliku väsimuse leevendamiseks. Ärevust
ning depressiooni ravitakse anksiolüütikumide ning
antidepressantidega. Kindlasti peaks inimene püüdma
säilitada oma sotsiaalset aktiivsust. Ka kerge
füüsiline treening on soovitav, kuigi väsimuse tõttu saab seda
sooritada vaid väga väikses mahus.
Prognoos
Kroonilise väsimuse sündroomi prognoosi on raske hinnata, kuna seda haigust
diangoositakse harva. Enamik inimesi siiski paraneb, osadel võtab see vähem
aega, teistel rohkem. Kõige olulisem on varakult alustada ravi ning mitte
loobuda sotsiaalsest aktiivsusest, tööst.
Ennetamine
Kuna kroonilise väsimuse sündroomi tekkepõhjused ei ole veel täpselt teada,
siis on raske anda soovitusi selle seisundi ennetamiseks.
Kasutatud kirjandus: Harrissons Principles of Internal
Medicine, 1998 http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/ http://www.cfids.org/about-cfids/
|