1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Kawasaki haigus

Morbus Kawasaki (lad k)
Kawasaki disease (ingl k)

Selgitus
Teadmata põhjusega, kogu organismi haarav, väikeste veresoonte põletikuline haigus.

Ülevaade
Haigus esineb tavaliselt lastel vanuses kuni 4 aastat, harva vanematel kui 10 aastat. Haiguse tekkepõhjus on teadmata.
Avaldub palavikuna millega kaasub lööve, silmade ja suu põletik. Iseloomulik on käte ja labajalgade turse ja punetus. Võib tüsistuda südame veresoonte aneurüsmiga (veresoone laiend).

 


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Haiguse tekkepõhjust ei teata. Tekkemehhanismiks on väikeste ja keskmise suurusega veresoonte põletik.

Sümptomid ehk avaldumine

Haigus algab palavikuga mis kestab üle 5 päeva.
Tekib lööve, kaasub silmade põletik ehk konjuktiviit.
Ülemiste hingamisteede ja suu põletik (stomatiit) punetuse ja huulte haavandumisega, esineb väga punetav nn. maasikakeel.
Kätel ja labajalgadel soki ja kinda kujuline selgelt piirduv punetus ja turse. Kaela lümfisõlmed suurenevad (üle 1,5 cm), sageli ühepoolselt.

Haiguse alguses kõhuvalu, kõhulahtisus ja liigesvalu. 2-8 nädalat peale haiguse algust tekib kätele ja jalgadele naha ketendus.
Võimalik on haiguse tüsistumine südame veresoonte aneurüsmiga (laienemine) ja infarkt (südamerabandus).
Haigusest paranemine kestab aastaid.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vereanalüüs- leukotsüütide (põletikku näitavad vererakud) hulk on suurenenud, trombotsüütide ehk vere hüübimist mõjutavavate rakkude hulk on langenud. Esineda võib aneemia ehk kehvveresus.
EKG (südamefilm)- kui kahustunud on südame verevarustus, tekivad muutused ka südamefilmis.
Ultraheliuuring südamest- vajalik selleks, et uurida võimalikku südamekahjustust.

Ravivõimalused

Immunglobuliinravi- manustatakse veenisiseselt kaitsekehi, ravi hoiab ära aneurüsmide teket.
Aspiriin- muudab vere vähem hüübivaks ja vähendab trombide teket aneurüsmides.
Kortikosteroidhormoon- vähendab veresoonte laiendite teket.
Voodirahu kuni palavikku ei ole olnud 72 tundi. Vajalik selleks, et mitte koormata südant, see vähendab aneurüsmide tekke riski.

Prognoos

Ilma ravita tekib südame veresoonte laienemine 15%, raviga 4-8%. Südame kahjustuse tõttu lõppeb haigus surmaga 0,3-2%. Südameinfarkt võib tekkida ka aastaid peale haiguse põdemist.
Üldiselt veresoone laienemised kaovad ajaga iseeneslikult, kuid jääb siiski suurem risk hilisemale ateroskleroosile ehk veresoonte lupjumisele.
Vajalik on peale haigust jääda aastateks südamearsti jälgimisele.

Ennetamine

Kuna haiguse põhjust ei teata ei ole seda võimalik ennetada.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee