Klinefelteri sündroom
Syndroma Klinefelter (lad
k) Klinefelter´s syndrom (ingl k)
Selgitus Kaasasündinud geneetiliselt ehk pärilikkuse
infoga määratud poisslastel esinev haigus, mis avaldub vaimse alaarengu ja
naiseliku kehaehitusena.
Ülevaade Haigus esineb sagedusega 2,2:1000 vastsündinud
poisslapse kohta. Põhjuseks on üks üleliigne naissugu- ehk
X-kromosoom. See on pärilikkuse info kandja, mis määrab lapse
sootunnuste väljaarenemise. Sellest tingituna on poisid
alates puberteedieast naiseliku kehaehitusega,
kaasnevad psüühikahäired ja vaimne alaareng. Raviks kasutatakse
meessuguhormooni.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Haiguse tekkepõhjust ei teata. Haige lapse sünni risk suureneb ema vanusega.
Munaraku või spermatosoidi tekkel ilmneb
häire, mistõttu mõnda rakku satub rohkem X-kromosoome, kui
normis. Tervel inimesel on igas rakus 46 komosoomi, mis
koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja
tunnused antakse edasi järglastele. Inimese komosoomid jagunevad 23
paariks. Paaris on kromosoomid täpselt ühesugused.
Erandiks on ainult üks kromosoomipaar ehk sugukromosoomid.
Poisslapsel on üks X-kromosoom emalt ja
üks Y-kromosoom isalt. Klinefelteri sündroomi korral on aga
poisslapsel kaks või enam X-kromosoomi ja üks või
enam Y-kromosoomi. Mida rohkem X-kromosoome on, seda rohkem on
haigus väljendunud.
Sümptomid ehk avaldumine
Haigus avaldub puberteediea alguses. Poisid on
pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja
jalgadega. Puberteediga ei alga tavapärast mehelikku karvaksvu,
habeme kasv on väga aeglane. Karvade asetsus
kehal on tüüpiline naistele, reiete sisepinnal ei ole karvu,
rind ja kõht on paljad. Välised suguelundid on
väiksed. Kalduvus on rasvumisele. Sageli
esinevad rühihäireid, kõverselgsust ehk
skolioosi. Rinnanäärmete suurenemine on samuti
iseloomulik ning neil on suur rinnavähi esinemise sagedus (66 korda sagedamini
kui tervetel meestel). Poisid on viljatud ehk nad ei saa
järglasi. Esinevad psüühikahäired, loidus,
apaatsus, antisotsiaalne
käitumine. Probleemiks võib olla
alkoholism, skisofreenia,
psühhoosid. Vaimselt on poisid tavaliselt
alaarenenud, IQ-ga 85-90 palli.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Kromosoomuuring - selleks võetakse vereanalüüs, kus
eraldatakse rakkudest kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Kui esineb
mitu Y-kromosoomi, on diagnoos kindel. Geneetiline
konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse
perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi.
Räägitakse kuidas haigus pärandub lastele, kui suur on haige lapse saamise risk
perel ja lähisugulastel. Selgitatakse millised võimalused on haigust diagnoosida
juba enne lapse sündi.
Ravivõimalused
Kasutatakse testosterooni ehk meessuguhormooni asendusravi
alates varasest puberteedieast, (11-12 aastaselt) et kujuneks mehelikum
kehaehitus. Ravi tehakse kas lihasesiseste süstidena,
nahale asetatavate plaastrite või
kreemidena. Psühhiaatriline nõustamine,
psühhoteraapia on samuti olulised, et muuta antisotsiaalset
käitumist.
Prognoos
Meessuguhormooni asendusraviga saadakse mehelikum kehaehitus, kuid nad jäävad
viljatuks ja sageli esinevad siiski psühhiaatrilised probleemid. Suurem
tõenäosus on sattuda kuritegelikku maailma, mille tulemusena vanlgasse.
Ennetamine
Rasedaile vanuses üle 35 eluaasta pakutakse loote
kromosoomanalüüsi võimalust, kuna sündroomiga lapse sündimise tõenäosus
hakkab märgatavalt tõusma kui ema vanus ületab 35 eluaasta piiri.
Kromosoomanalüüsiks võetakse looteveest läbi ema
kõhu või tupe kaudu loote rakke
(amniotsentees). Protseduuri tehakse 16-20 rasedusnädalal.
Võimalik on proovitüki võtmine ka
platsentast (koorioni biopsia). Loote rakke
uuritakse mikroskoobi all ja kui leitakse lisasugukromosoom võib pere soovi
korral raseduse lõpetada ehk teha abort.
|