Kopsuvähk

Carcinoma pulmonis (lad.k)
Bronchogenic carcinoma, lung cancer (ingl.k)

Seletus
Kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mis on alguse saanud kopsukoest.
Kopsudes võib leiduda ka mitte kopsukoest pärinevaid kasvajaid, kuid siis on nad mõne teise kasvaja siirded ehk metastaasid ja neid ei loeta kopsuvähiks.

Ülevaade
Kopsuvähk on üks pahaloomulistest kasvajatest, millel on olemas kindel ärahoitav tekkepõhjus, see on suitsetamine.
Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel kohal.
Eestis on viimastel aastatel diagnoositud üle 750 esmase haigusjuhu aastas.
Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetamine e. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist.

Teisteks riskifaktoriteks on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine koos nende teguritega tõstab haigestumisriski veelgi.

Uuringutes on näidatud ka geneetiliste tegurite rolli vähi tekkes koos kantserogeensete ainetega.

Kopsuvähk jaotatakse vastavalt tekkinud rakulistele vormidele mitteväikerakk-kopsuvähiks ja väikerakk-kopsuvähiks.

Nagu kõigile pahaloomulistele kasvajatele on kopsuvähile omane levimine organismis lümfi- ja vereteid mööda andes siirdeid e. metastaase teistesse organitesse.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast kopsudes ja levimisest rindkeres ning kogu organismis. Mõnel juhul ei pruugi haigus endast kuidagi märku anda ja kasvaja avastatakse mingil muul põhjusel tehtud kopsuröntgenil.

Kuna enamus kopsukoest alguse saanud kasvajatest paiknevad bronhide (hingamisteede) valendikus, on esmaseks sümptomiks köha, mis on tingitud ärritusest ja survest.
Kuna enamik kopsuvähiga inimestest on suitsetajad, kellel esineb niigi pidev köha, tuleb eriti tähelepanelik olla, kui köha iseloom on viimasel ajal muutunud.

Teisteks sümptomiteks võivad olla vere esinemine rögas, hingeldus ja õhupuudus, korduvad ja ravile mittealluvad kopsupõletikud.
Kasvaja levikul võib tekkida rindkerevalu, õla ja käe valu, hääle kähisemine, veenide esile tulemine kaelal ja kätel, neelamisraskused. Kopsuvähi metastaasid e. siirded esinevad kõige sagedamini peaajus, maksas, luudes, neerupealises, mis vastavalt võivad anda neuroloogilisi sümptomeid - peavalu, dementsust või siis kõhuvalu, luuvalu.
Kopsuvähk annab sageli ka üldsümptomeid, milleks on kaebused nõrkusele, isutusele, uimasusele ja kehakaalu langusele.

Diagnoosimine, ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Peale patsiendi küsitlemist ja läbivaatust otsustab arst edasiste uuringute üle.
Esmaseks kopsude uuringuks on kopsuröntgen, millele tavaliselt lisandub vajadusel kompuutertomograafia kopsudest ja ülakõhust, et täpsustada võimalikku kasvaja asukohta ja metastaaside olemasolu.
Kopsude keskel asuva kasvaja kahtluse korral on informatiivseks uuringuks bronhoskoopia e suurte hingamisteede uuring elastse toruga, mille abil arst näeb hingamisteid ja saab võtta ka koetükke, mida hiljem mikroskoobi all uurida, et leida võimalikke kasvajarakke.
Vajadusel tehakse ka mediastinoskoopia - keskseinandi endoskoopiline uuring, torakoskoopia - kopsukelmeõõne endoskoopiline uuring, et selgitada välja kasvaja olemasolu, leviku ulatust või võimalusel seda ka eemaldada.

Kui peetakse vajalikuks operatiivset ravi, hinnatakse eelnevalt kopsude funktsionaalset võimekust, ehk seda, kas inimene suudab operatsiooni järgselt alles jäänud kopsukoega edasi elada.

Ravivõimalused

Ravivõimalused sõltuvad haiguse staadiumist, inimese üldisest seisundist ja kaasuvatest haigustest kasvaja diagnoosimise hetkel.
Kasutatavad raviviisid:

• Operatiivne ravi
• Kiiritusravi
• Keemiaravi

Loetletud meetodeid kombineeritakse vastavalt vajadusele individuaalselt. Samuti on erinevad mitteväikerakkkopsuvähi ja väikerakk-kopsuvähi ravitaktika.

Prognoos

Kõige tähtsam prognostiline faktor kopsuvähi puhul on haiguse staadium, st. kui kaugele on haigus arenenud diagnoosimise hetkel.
Teisteks näitajateks on inimese üldine seisund eelnevalt ja kaalukaotuse suurus viimase 3-6 kuu jooksul.
Kuna enamus haigusjuhte diagnoositakse haiguse kaugele arenenud staadiumis, kus operatiivne ravi enamasti võimatu, on prognoos elule halb.

Ennetamine

Kõige olulisem võmalus ennetada kopsuvähki on mitte suitsetada.