1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Kassikisa sündroom

Syndroma Cri du chat (lad. k)
Cri du chat syndrome (ingl.k)

Selgitus
Kaasasündinud, geneetiliselt ehk pärilikkuse infoga määratud haigus, mis avaldub iseloomuliku kassikisa meenutava nutu, vaimse arengu peetuse ja mitmete väärarenditena.

Ülevaade
Haigus esineb sagedusega 1:20 000-50 000, tüdrukutel sagedamini kui poistel. Haiguse põhjuseks on 5.kromosoomi kahjustus. Haigus avaldub erineva raskusega vastavalt sellele, kui suur osa kromosoomist on haaratud.
Tekib sügav vaimne alaareng ja tüüpiline välimus, harva elavad need lapsed täiskasvanueani.


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Tekkepõhjust ei teata. Kahjustunud on 5. kromosoomi üks osa.
Kromosoom koosneb pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele.
Antud haigus esineb enamsti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud on just selle lapse kromosoom.

Sümptomid ehk avaldumine

Kassikisa meenutav nutt, mis on tingitud alaarenenud kõrist.
Tüüpiline välimus:
• Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoloidne silmade lõige ehk viltused silmad nurkadega allapoole.
• Kõõrdsilmsus, epikantus ehk kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas.
• Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised.
• Lühikesed sõrmed. Peopesas  nelja sõrme vagu ehk ahvivagu.
• Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes.
• Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine ehk skolioos.
• Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kromosoomide uuring - selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetoodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha.
Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi. Räägitakse kuidas haigus pärandub lastele, kui suur on haige lapse saamise risk perel ja lähisugulastel. Selgitatakse millised võimalused on haigust diagnoosida juba enne lapse sündi.

Ravivõimalused

Haigust ei ole võimalik ravida. Püütakse arendada last, et ta saaks iseseisvalt hakkama elementaarse hügieeni ja suhtlusega.
Arendusravi - varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravi tehakse vastavates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid.
Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama igapäevaste toimingutega, nagu iseseisev söömine ja hügieen.
Olulised on ka massaz ja ravivõimlemine, et tugevadada nõrka lihaskonda.

Prognoos

Vastava õppega õpivad piisavalt suhtlema, et oma vajadusi väljendada ja iseseisvalt liikuda. Eluiga on lühike, harva elavad täiskasvanueani.

Ennetamine

Kuna haiguse põhjuseid  ja riskifaktoreid ei teata, ei ole seda võimalik ennetada.

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee