1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Käevalu

Dolor manus (lad.k)
hand pain (ingl. k)

Ülevaade
Valu käes on väga sage kaebus. Kõige sagedasemaks äkki tekkinud käevalu põhjuseks on trauma, mille korral võivad olla vigastatud nii luud, liigesed, sidemed kui ka lihased.
Teiseks sagedamaks aeglaselt algava ja pideva valu põhjuseks on reumaatilised haigused, mis kahjustavad liigespindu.


Tekkemehhanismid
Sagedasemad põhjused
Haruldasemad põhjused
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Koduse ravi võimalused
Arsti poole pöörduge juhul, kui

Tekkemehhanismid

Pideva käevalu põhjuseks on reumaatilised haigused, mis kahjustavad liigespindu. Kui liigespinnad pole enam siledad, hakkab üks luu vastu teist hõõrduma ja põhjustab tugevat valu just liikumisel.
Spondülooside ja diski prolapsi korral on muutused küll lülisambas, kuid nende muutuste tagajärjel tekib surve käe närvile ning valu kiirgub kätte nii rahu olekus kui ka liigutamisel. Põletikulised ja mädased protsessid esinevad sageli just sõrmedel ja labakäel, sest need piirkonnad on kriimustuste tekkele ja bakterite nahale kinnitumiseks ja levimiseks soodsad.

Sagedasemad põhjused

Luumurd
Lihaste/ kõõluste rebend või venitus
Karpaalkanali sündroom
Radiaalkanali sündroom
Artriit (näiteks reumatoidartriit)
Spondüloos
Diski prolaps
Kaelalihaste pinge

Haruldasemad põhjused

Raynaud sündroom
Põletikud
Kasvajad

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Peaaegu alati tehakse röntgen valutavast piirkonnast või lülisambast, mis võimaldab diagnoosida traumasid, spondüloosi ja kasvajaid.
Liigeskaebuste korral tehakse artroskoopia ehk liigese sisevaatlus (diagnostiline operatsioon), mis näitab liigese täpset seisukorda.
Põletiku kahtluse korral tehakse vereanalüüs ja bakterite külv nii põletiku piirkonnast kui ka verest kindla põletikutekitaja määramiseks.

Koduse ravi võimalused

Trauma korral asetada valusale kohale külm- või jääkott, või kasutada spetsiaalseid kreeme ja aerosoole. Luumurru kahtlusel vastav piirkond lahastada. Lahas peab haarama vigastatud piirkonna ja mõlemalt poolt ühe liigese piirkonna. Sideme venituse korral aitab elastikside. Lisaks võib võtta valuvaigisteid.
Kui esinevad reumaatilised haigused määrab arst teile tavaliselt valuvaigisteid ja hormoonpreparaate. Lisaks aitab ka külm kott.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

· trauma järgselt esineb tugev valu, võib kaasneda ka käe kuju muutus
· mõnda aega kestev valu, mille põhjust pole teada
· süvenev valu käes

Kasutatud kirjandus
Beers MH, Berow R. ed. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999.

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee