1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Kõhuvalu

abdominal pain (ingl. k.)

Ülevaade
Kõhuvalu on sage kaebus. Tugev, äge kõhuvalu on peaaegu alati seotud kõhuõõne organite haigusega.
Tugev kõhuvalu võib olla ainsaks viiteks kirurgilise lõikuse vajalikkusest. Kõhuvalu võib olla äge ja vajada kirurgilist lõikust või ka krooniline, mille puhul aitavad sageli ravimid.


Tekkemehhanismid
Sagedasemad põhjused
Haruldasemad põhjused
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Koduse ravi võimalused
Arsti poole pöörduge juhul, kui

Tekkemehhanismid

Kõhukoopa organitel valu tundlikkus puudub, küll aga on iga siseorgani ümber kest, kelme või kapsel, millel on venitusretseptorid ning nende ärritus põhjustab valu. Äärmiselt valutundlik on ka kõhukelme.

Kapsli või kesta venitus tekib üleval pool sulguse piirkonnast soolte või juhade sulgusel, gaaside kogunemisest sooltes või organi põletikust, mille korral organi maht suureneb.
Valu põhjustab ka soote verevarustuse häire, mille korral lakkab soolte peristaltika ehk toidu edasiliikumine sooles.

Sagedasemad põhjused

Ösofagiit
Gastroösofageaalne refluks haigus
Gastriit
Haavandtõbi
Sapikivitõbi
Sapipõie põletik
Kõhunäärme põletik
Lehmapiima talumatus
Retsidiveeruv ehk korduv kõhuvalu
Iileus ehk soolesulgus
Ussripikupõletik ehk apenditsiit
Soole infektsioonid või parasiidid
Ärritunud soole sündroom
Divertikuloos

Gaasivalud
Kõhukelmepõletik
Hepatiit
Neerukivitõbi
Püelonefriit
Põiepõletik ehk tsüstiit
Vaagna põletikulised haigused ehk PID naistel
Kasvajad

Haruldasemad põhjused

Kardia ahalaasia
Tsöliaakia
Südameinfarkt
Kopsuemboolia
Lõhustuv arterilaiend
Põletikuline soolehaigus
Meckeli divertiikel
Võõrkehad seedetraktis
Neerukasvajad

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vereanalüüsist otsitakse põletikunäitajaid, neeru- ja maksategevuse häireid. Kui kahtlustatakse neeruhaigust, võetakse ka uriinianalüüs.
Sooleparasiite, sooleinfektsiooni ning soole veritsuse kindlaks tegemiseks võetakse roojaanalüüs.
Kõhukoopa röntgenuuringul võib ilmneda gaaside peetus soolestikus ning soolesulgus.
Siseorganite muutusi näitab ultraheliuuring.
Mao- või soolestiku haiguste korral tehakse soolevalendiku muutuste uurimiseks endoskoopia ehk sisevaatlus ja biopsia ehk koetüki uuring.

Koduse ravi võimalused

Koduse raviga võite alustada juhul, kui teie kõhuvalu põhjus on teada.
Asetage pooleks kuni üheks tunniks kõhule toasooja vee ja viina lahusesse kastetud kompress.
Valu aitavad vaigistada No-špa või Ibuprofen.
Kui kaasneb ka oksendamine või kõhulahtisus, võtta sisse aktiivsütt ning juua kummeliteed väikeste lonksudena korduvalt iga 3-5 minuti järel või kasutada spetsiaalseid vedelikku taastavaid lahuseid.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• teil tekib äkki äärimselt tugev kõhuvalu ja/ või esinevad teised sümtomid (hingeldus, oksendamine)
• püsiv, tugev kõhuvalu, millega kaasnevad teisedki sümptomid (kõhulahtisus, iiveldus, röhatised, valulik urineerimine)
• teil esinevad korduvad kõhuvaluhood, mille põhjus pole teada

Kasutatud kirjandus
Herold G. Sisehaigused. Loengule orienteeritud käsitlus. OÜ Greif 1999; 365-573.
Beers MH, Berow R. ed. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy. USA 1999; 257-261

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee