1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Kõhunäärme tsüstid

ka pankrease tsüstid;
pankrease pseudotsüst
Cysta  pancreatis (ld.k)
Pancreatic cysts (ingl.k)

Seletus
Pankrease ehk kõhunäärme tsüst on vedelikku sisaldav põis kõhunäärmes.

Ülevaade
Tsüstid ehk vedelikuga täidetud põied esinevad kõhunäärmes erinevate haiguste korral. Tsüstid võivad olla läbimõõduga mõnest millimeetrisest kuni paarikümne sentimeetrini.
Täiskasvanul kõhunäärmes esinevad tsüstid jaotatakse tõelisteks tsüstideks ja pseudotsüstideks ehk ebatsüstideks. Pseudotsüsti ja tõelist tsüsti ümbritsev sein on erineva ehitusega.

Tõeline tsüst võib tekkida seoses polütsüstilise ehk paljupõielise neeru- või maksahaigusega, võib olla kaasasündinud, kasvajaline ehk neoplastiline või retentsioontsüst ehk peetustsüst.
Pseudotsüst ehk ebatsüst võib olla äge (tekib vahetult peale ägeda kõhunäärme põletiku põdemist) või krooniline (tekib kroonilise pankreatiidi puhul).


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Pankreas ehk kõhunääre on kaksteistsõrmiksoole läheduses asuv ja sellega ühenduses olev suur nääre. Kõhunääre toodab kahesuguseid aineid: ensüüme, mis liiguvad kõhunäärmejuha ehk pankreasejuha kaudu peensoolde, kus aitavad seedida toidus olevaid rasvu, valke ja süsivesikuid ning glükoosi (viinamarjasuhkru) ainevahetuseks vajalikke hormoone.
Retentsioontsüst   ehk peetustsüst tekib juhul, kui väike kõhunäärmejuha laieneb ja sellesse koguneb vedelik.
Pankrese pseudotsüst on peale kõhunäärme põletikku haigestumist tekkiv põletiku tagajärjel hävinud kõhunäärme koe, pankrease ensüümide, vere ja põletikulise vedeliku kogumik.
Kasvajalised tsüstid tekivad, kui kõhunäärmes on tsüste moodustav kasvaja. Kasvajalised tsüstid võivad olla healoomulised või pahaloomulised ehk vähkkasvajad.

Sümptomid ehk avaldumine

Tsüst ei tekita alati vaevusi.
Võib esineda tsüsti survest tingitud  valu ja täistunne ülakõhus, ka iiveldus, oksendamine ja kõrvetised. Suur tsüst võib olla ülakõhtu katsudes tuntav.
Kui tsüsti survest sulguvad sapiteed, siis võib tekkida ikterus ehk nahakollasus, ka sapipõiepõletik. Pankreasejuha sulgumisel võib tekkida pankreatiit ehk kõhunäärme põletik.
Pahaloomulise (vähkkasvajalise tsüsti) puhul võivad vaevused tekkida kasvaja levimise ja vähisiirete tõttu (valud seljaskõhnumine).

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Tsüstide puhul on kõige olulisemaks disgnoosida, kas tegemist on kasvajalise või pseudotsüstiga. Kui inimene on põdenud kõhunäärmepõletikku või on kõhunäärmes sellele viitavad tunnused, siis on tavaliselt  tegemist pseudotsüstiga.
Kasutatakse erinavaid piltdiagnostika meetodeid. Tavaliselt on esimeseks ultraheliuuring . Kompuutertomograafiline  ja magnetresonatstomograafiline uuring võimaldavad saada kõhunäärmest ja selles olevatest tsüstidest täpsema pildi.
Vajadusel analüüsitakse haiguse kindlaks tegemiseks tsüstist võetud vedelikku ja uuritakse selles olevaid rakke. 
Mõnikord täpsustatakse diagnoos operatsiooni käigus tsüstist võetud koetükki ehk biopsiat uurides.

Ravivõimalused

Ravi sõltub sellest, millise tsüstiga on tegemist.
Polütsüstilise ehk paljupõielise neeru- või maksahaigusega kaasnevad kõhunäärme tsüstid ei vaja ravi.

Healoomulist kasvajalist tsüsti ei ole vaja alati eemaldada, nende jälgimiseks tehakse edaspidi kontrolluuringuid. Pahaloomuliste kasvajaliste tsüstide eemaldamiseks tehakse operatsioon, mille käigus tuleb mõnikord eemaldada ka kõhunääre ja põrn.

Pseudotsüsti ravi sõltub tsüsti suurusest ja iseloomust. Mõnikord ei ole ravi vajalik ja tsüst taandub iseenesest. Kui pseudotsüst põhjustab vaevusi, siis see tühjendatakse läbi naha tsüstisse viidud toru ehk dreeni kaudu või ühendatakse tühjendamiseks ja uuesti tekkimise vältimiseks operatsiooni käigus soolestikuga.
Pseudotsüst võib põhjustada tüsistusi: infekstsiooni ehk bakteriaalset põletikku (raviks antibiootikumid), verejooksu (raviks verejooksu peatamine), fistli ehk ühenduse tekkimist mõne teise kõhuõõne elundiga (raviks võib olla vajalik operatsioon).

Prognoos

Polütsüstilise ehk paljupõielise neeru- või maksahaigusega kaasnevad kõhunäärme tsüstid ning healoomulised kasvajalised tsüstid ei põhjusta probleeme.
Pahaloomulise kasvajalise tsüsti (vähkkasvaja) prognoos on hea, kui vähkkasvaja õnnestub operatsiooni käigus täielikult eemaldada.
Pseudotsüsti korral on prognoos raviga hea.

Ennetamine

Kõhunäärme tsüstide ennetamine ei ole võimalik.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee