Köha
Tussis (ld.k) Cough
(ingl.k)
Ülevaade Köha on reflektoorne hingamisteede
kaitsemehhanism, mille abil organism püüab takistada
hingamisteedes olevate ärritajate liikumist sügavamale kopsu. Köha tekitab
järsk tugev väljahingamisliigutus. Köha on väga sage erinevate haiguste
puhul tekkiv sümptom, mida esineb kõigil inimestel. Köha on sageli lihtsa
külmetuse kiirelt ja iseenesest mööduv tagajärg, aga võib olla märk palju
raskema haiguse olemasolust.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sagedasemad põhjused Haruldlasemad põhjused Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Koduse ravi võimalused Arsti poole pöörduge juhul, kui
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Köha tekib hingamisteedes olevate närvide ärrituse
tagajärjel. Ärritajaks võib olla põletik või
mehhaanilised (tolm, lima, võõrkeha, surve väljaspoolt) ja
keemilised (aurud, maohape) tegurid. Ärrituse tagajärjel
tekib järsk väljahingamisliigutus ja õhk surutakse kiiresti kopsudest
välja.
Sekreedi ehk röga eritumise järgi on köha
märg ehk produktiivne või kuiv ehk
mitteproduktiivne. Röga võib olla
limane, mädane või
verine. Köha tekib lisaks hingamisteede haigustele
ka südame- (südamepuudulikkus), söögitoru-,
kilpnäärme-, ja keskseinandi haiguste korral.
Köha kestuse järgi jaotatakse köha lühiajaliseks ja
pikaajaliseks ehk krooniliseks (üle 3 nädala).
Sagedasemad põhjused
Äge köha: Viirusliku- ja bakteriaalsed hingamisteede infektsioonid
(lihtne külmetus, gripp, äge bronhiit, trahheiit) Kopsupõletik Südamepuudulikkus Kopsuateri
trombemboolia Võõrkeha
(toidu, vedeliku) sattumine hingamisteedesse (järsk
köhahoog) Ärritavad ained: gaasid,
tolm Läkaköha Kopsuinfarkt
Krooniline ehk pikaajaline köha: Astma Krooniline bronhiit (kroonilise bronhiidi
peamiseks põhjuseks on suitsetamine!) Limaeritus ninaneelu (postnasal
drip, mis esineb näiteks pikajalise nohu ja ninakõrvalkoobaste põletiku
puhul) Gastroösofageaalne
refluks Ravimid (näiteks vererõhu raviks kasutatavad
ACE-inhibiitorid) Tuberkuloos Bronhektaasia
Haruldlasemad põhjused
Võõrkeha hingamisteedes Kopsu vähkkasvaja Psühhogeenne
köha Aspiratsioon Kilpnäärme haigused Sarkoidoos Aordi
aneurüsm AIDS
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Köha põhjustava haiguse kindlaks tegemiseks hinnatakse
köha iseloomu (röga esinemine ja koostis, köha kestus), teisi
haigustunnuseid ja kasutatakse erinavaid uurimismeetodeid:
röga analüüs, kopsu röntgenülesvõte,
kompuutertomograafia, bronhoskoopia
(hingamisteede uuring sondiga), spirograafia
(hingamisfunktsioonide uuring), isotoopuuring,
ultraheli.
Koduse ravi võimalused
Külmetushaiguste ägeda köha puhul võib kasutada köha leevendamiseks erinevaid
vahendeid ja apteegist retseptita saadavaid ravimeid. Teistel juhtudel
sõltub ravi köha põhjustavast haigusest ning vajadusel kasutatakse lisaks köha
leevendavaid vahendeid. Köha leevendavad ravimid jaotatakse
köha pärssivateks (kodeiin,
dekstrometorfaan), mis pidurdavad köharefleksi ja
röga lahtistavateks (bromheksiin,
atsetüültsüsteiin,
ambroksool), mis muudavad röga vedelamaks ja kergemini
välja köhitavaks ning lisavad rögaeritust.
Kuna köha on
kaitsemehhanism, mis puhastab hingamisteid, siis ei
tohi röga eritumise korral köhapärssijaid kasutatada! Köha
pärssivaid ravimeid kasutatakse ainult lühiajaliselt kuiva ärritava kauakestva
köha puhul. Köha puhul on soovitav rohkelt juua, see
soodustab röga tekkimist (võib kasutada ravimtaimeteesid) ning toaõhu
niisutamine võib olla leevendavaks vahendiks.
Arsti poole pöörduge juhul, kui
kaasneb hingamistakistus ja õhupuudustunne,
köha tekib väga järsku või sissehingamine on takistatud ja heliline
(võimalik võõrkeha sissehingamine), köhaga kaasenvad teised vaevused
(palavik, valu rinnus, kõhuvalu), köha on haukuv, röga on
ebameeldiva lõhnaga, mädane, esineb veriköha, köha
alla kolmekuusel imikul, köha on pikaaegne, pikaaegse
köhaga kaasneb kaalulangus.
|