Kääbusviiktõbi

Hymenolepiasis (ld.k)
Hymenolepiasis (ingl.k)
 
Selgitus
Nakkushaigus, mida põhjustab peensooles parasiteeriv kääbusviikuss Hymenolepis nana.

Ülevaade
Nakkus satub inimese organismi toiduga, levikut soodustavad kärbsed.
Kääbusviikuss kahjustab peensoole limaskesta, põhjustades kõhuvalu, allergilist löövet, unetust ja rohket süljevoolust.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Haigus esineb soojades riikides, eriti lastel.
Uss on 15-40 mm pikk. Nakatutakse otse, ussimunadega saastunud toitu süües. On võimalik ka inimestevaheline otsene nakatumine ja iseenda uuesti nakatamine pesemata käte abil. 

Roojaga eritunud ussimunad on nakatamisvõimelised rohkem kui 10 päeva. Soolde sattunud munad tungivad soolehattudesse, kus arenevad vastseteks. Vastsed liiguvad uuesti soole valendikku, kinnituvad soole limaskesta külge ning saavad 10-12 päeva jooksul küpseks. Uss elab 4-10 nädalat.

Sümptomid ehk avaldumine

Kui usse on palju, võivad nad põhjustada kergeid kõhuvaevusi - valu ja kõhulahtisust, võib kaasneda ka isutus.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Võetakse roojaproov, kust otsitakse ussimune.

Ravivõimalused

haigust ravitakse tablettidega, millede ühekordsest annusest piisab.

Prognoos

Kääbusviiktõbi ei too endaga kaasa mingeid tüsistusi. Ravi on efektiivne ning sageli toimub paranemine ka siis, kui järgida rangelt hügieeninõudeid.

Ennetamine

Oluline on isiklik hügieen ja riiete ning voodipesu puhtuse eest hoolitsemine.