Kõrvavalu

Otalgia, otodynia (lad. k.)
Earache, otalgia (ingl. k.)

Ülevaade
Kõrvavalu kõige sagedasemaks põhjuseks on äge keskkõrvapõletik, mida esineb rohkem lastel. Põletik võib olla ühe- või kahepoolne.
Kõrvavalu võivad põhjustada ka kõrvast kaugemal asuvad protsessid, kust närvide kaudu kiirgab valu kõrva.

Tekkemehhanismid

Äge keskkõrvapõletik algab äkki tugeva kõrvavalu, kuulmise nõrgenemise ja palavikuga. Äge keskkõrvapõletik tekib ülemiste hingamisteede põletiku (nohu, neelu- või mandlipõletiku) taustal, kui haigus levib ninaneelu keskkõrvaga ühendava toru — kuulmetõrve kaudu trummiõõne limaskestale.
Bakterite sattumist keskkõrva soodustab liiga tugev või vale nuuskamine. Kui suletakse samaaegselt mõlemad ninapooled, ei pääse ninaeritis ninast välja ning satub hoopis kuulmetõrve kaudu kõrva. Kui põletikuline trummikile mulgustub ja keskkõrva kogunenud mäda väljub kuulmekäiku, siis vaibub valu kiiresti ja algab paranemine.
Kuulmetõrve ülesandeks on õhurõhu reguleerimine välis- ja keskkõrva vahel ja keskkõrva “tuulutamine” ehk ventileerimine, et ei tekiks soodsaid tingimusi bakteritele.
Ägeda keskkõrvapõletiku sagedasemaks tüsistuseks on äge mastoidiit ehk nibujätkepõletik. Nibujätke on kõrvalesta taha jääv luu, mille sees on väikesed õhuga täidetud ruumid ehk rakud. Need on ühenduses väga kitsa kanali kaudu keskkõrvaga.
Ägeda nohu korral on parem lennukiga mitte reisida sest õhurõhu muutused lennuki tõusmisel ja maandumisel võivad ninalima koos haigusetekitajatega keskkõrva suruda.
Barotrauma võib tekkida näiteks sukeldumisel või lennureisil õhurõhu muutusest, mil kuulmekiled ei pea rõhu muutusele vastu ning võivad rebeneda. Barotrauma teket soodustab kuulmetõrve funktsioonihäire (hingamisteede põletiku, nohu korral).
Kõrvavalu võib tekkida ka siis, kui kuulmekäigu välimises osas tekib väikesele paisele sarnanev mädanik — furunkul. Sel juhul on kõrv katsudes valus. Kõrvalesta tõmbamisel veidi üles ja taha on mädanik kuulmekäigus tavaliselt näha.
Kõrvavalu võivad põhjustada ka kõrvast kaugemal asuvad protsessid, kust närvide kaudu kiirgab valu kõrva.
Väliskuulmekäigu vigastuse (sagedamini tikuga kõrva puhastades või kuivatades) ja pideva niiskuse (sage ujumine suvel) tõttu võib tekkida kõrvaseentõbi ehk otomükoos.

Sagedasemad põhjused

• Keskkõrvapõletik
• Äge mastoidiit
• Furunkul kuulmekäigus
• Kõrvaseentõbi
• Trauma (näiteks tugev löök vastu kõrva)
• Barotrauma
• Võõrkeha väliskuulmekäigus
• Herpes zoster
• Alalõualiigese põletik või trauma
• Kõrvasüljenäärmepõletik

Haruldasemad põhjused

• Kõrvalesta perikondriit ehk kõhreümbrisepõletik (tavaliselt trauma järgselt)
• Närvivalu ehk neuralgia
• Kaelalihaste pinge
• Neeluhaigused — kurgumandlipõletik , kurgumandlitagune mädapõletik
• Kõripiirkonna haigused
• Kilpnäärmehaigused
• Kasvaja kõrvas, neelu, keele, suulaepiirkonnas

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kõrvavalu põhjuse kindlaks tegemiseks on vajalik välja selgitada valu iseloom (intensiivsus, kiirguvus jne).
Kuna kõrvad on otseselt ühenduses ninaneeluga, siis lisaks kõrvavaatlusele (kuulmekäik, kuulmekile)kontrollitakse ka kurgu-, neelu- ja nina seisundit.
Tuleks katsuda ka pea- ja kaelapiirkonna lümfisõlmi — nende suurust ja/või valulikkust.
Nende esmaste uurimisvõtete põhjal otsustatakse lisauuringute vajaduse üle.

Koduse ravi võimalused

Ägeda keskkõrvapõletiku korral võib valu leevendamiseks ning palaviku alandamiseks võtta aspiriini, paratsetamooli, ibuprofeeni.
Kasulikult mõjub soojenduskott (näiteks soolakott).
Valu vähendamiseks võib kasutada kõrvatilku, mida saab apteegist ilma retseptita. Enesetunnet parandavad ka ninatilgad, mis vähendavad nina limaskesta turset ja kergendavad ninahingamist.
Keskkõrvapõletikku aitab ära hoida külmetuse vältimine. Nohu põdemisel nuusatakse korraga üht ninapoolt, siis ei satu ninaneelus leiduvad põletikutekitajad keskkõrva.

Arsti poole pöördu juhul, kui

• kõrvavalu ei lakka 2—3 päeva jooksul
• palavik püsib kõrge
• on tegemist traumast tingitud kõrvavaluga