1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Kondüloomid

ka papilloomiviirusinfektsioon;
genitaaltüükad
Condylomata (lad.k)
Condylomas (ingl.k)

Seletus
Sugulisel teel leviv viirushaigus, mis põjustab limaskesta tüükalisi muutusi suguelunditel.

Ülevaade
Inimese papilloomiviiruse põhjustatud kondüloomid e. tüükad võivad asetseda nii välissuguelunditel kui emakakaelal. Viirus levib otsesel kontaktil nakatunud piirkonnaga. Sõltuvalt viiruse alatüübist võivad kujuneda nii hea- kui pahaloomulised koemuutused, mida pideva jälgimise ja õigeaegse raviga saab aga kontrolli all hoida. Haigus on väga levinud.


Tekkepõhjused- ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks 
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Haiguse tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis nakatab nahka ja limaskesti ning levib nakatunud pindadega kokkupuutel. HPV- l on ~150 alatüüpi, neist 40 paiknevad eelistatult suguelunditel. Haigusest põhjustatud nahamuutusi nimetatakse genitaaltüügasteks, kondüloomideks.

Papilloomiviirus on sagedasti esinev haigus.

Suguelunditel muutusi põhjustavad viiruse alatüübid levivad vaid sugulisel teel (seksuaalvahekord või petting).

Viiruse ülekanne toimub otsesel kontaktil nakatunud naha või limaskestadega. HPV võib kanduda ka orogenitaalse (suu- suguelundid) kontakti tõttu huultele, kurgumandlitele või suulaele.

Haiguse peiteperiood s.t aeg nakatumisest kuni haigustunnuste avaldumiseni on tavaliselt 2-3 kuud, kuid võib kesta ka mitu aastat. Mõnikord võib haigus kulgeda latentselt, s.t. inimene on küll nakatunud, kuid iseloomulikke nahamuutusi ei teki.

Esimesel haigusaastal on teiste nakatamise võimalus kõige suurem, edaspidi see väheneb.

HP- viirust kandva raseda laps võib nakatuda üsasiseselt või sünnitusteedes nakatunud piirkondadega kokkupuutel.

HPV haiguse kulg on varieeruv. Kondüloomid võivad püsida või ilmuda uuesti vaatamata ravile, võivad iseeneset taandareneda või harvadel juhtudel edasi areneda pahaloomuliseks kasvajaks.

HPV on potensiaalselt onkogeenne viirus, s.t. ta võib soodustada kasvajaliste ja pahaloomuliste protsesside arengut.

HPV alatüüpe 16 ja 18 peetakse emakakaelavähi üheks põhjustajaks. Seetõttu HPV leid emakakaelalt vajab ravi ja jälgimist, et ennetada kasvajaliste protsesside arengut.

Sümptomid ehk avaldumine

HPV põhjustab sõltuvalt viiruse alatüübist suguelunditel erinevaid koevohandeid. Need võivad olla siledad ja teravatipulised kondüloomid (teravad kondüloomid) või ümarad, kumerad tüükad (papuloossed papilloomid).

Mõnikord on viiruse poolt kahjustatud laigutaolised alad ümbritseva nahapinnaga ühel tasandil ning sama värvust olles tervest nahast ja limaskestast eristamatud (lamedad papilloomid). Viimased võivad asetseda emakakaelal ja lahklihal ning põhjustada piklikke valulikke lõhesid.

Kondüloomid võivad sügeleda, kipitada.

Emakakaelal paiknevad kondüloomid võivad põhjustada vahekorraaegseid veritsusi ning olla ühtlasi valulike vahekordade põhjustajaks.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks 

Arst leiab HPV- le iseloomulikud muutused vaatlusel (palja silmaga või mikrkoskoobiga).

Kondüloomi-kahtlaseid alasid värvitakse erinevate lahustega (äädikhappe või Lugoli lahusega), millega tulevad silmale nähtamatud muutused paremini esile.

PAP-analüüs e.tuperakkude analüüsis esinevad papiloomiviirusele iseloomulikud koilotsüüdid (haigestunud rakud).

Ebaselgetel juhtudel või pahaloomulise protsessi kahtlusel võetakse uuringuks koetükke.

Koetükist võetud DNA analüüsiga tehakse kindlaks HPV alatüüp.

Ravivõimalused

Papilloomiviirusevastane ravi puudub.

Rakendatava ravi eesmärk on kaebusi põhjustavate nähtavate kondüloomide eemaldamine ning viiruse ülekande võimaluse vähendamine.

Enne kondüloomide ravi tuleks uurida teiste, sugulisel teel levivate ja kaasuvate haiguste suhtes, kuna need võivad aktiviseerida HPV infektsiooni ja olla ravi ebaedu põhjuseks.

Sõltuvalt kondüloomide asukohast valitakse sobiv ravimeetod.

Koevohandeid ravitakse ühe võimalusena keemiliste ainetega, toimides viirust sisaldavatele rakkudele söövitavalt või koe kärbumist soodustavalt. Toimivad ravimid võivad olla kreemid või lahused, mida manustab kas arst või patsient ise sõltuvalt asukohast.

Koevohandeid võib ka kirurgiliselt eemaldada, laserkiirtega, elektrivoolu ja madala temperatuuriga hävitada.

Ravile halvasti alluvate juhtude korral võidakse kasutada koe enda vastupanuvõimet parandavaid aineid, mis aitavad kaasa kondüloomide taandarengule.

Prognoos

Vaatamata ravile võivad kondüloomid uuesti tekkida ja olla nakkavad ka peale ravi. Põhjuseks on suutmatus eemaldada täielikult kõiki HPV- st nakatunud rakke või on toimunud uus nakatumine.

HP- viirus võib soodustada emakakaela lamerakulise vähi teket.

HP- viirust kandavtel naistel on soovitav vähemalt 1 kord aastas külastada naistearsti, kus on võimalik võtta emakakaelalt tsütoloogiline (rakkude) analüüs, mis võimaldab avastada vähimadki kasvajalised muutused.

Varajane emakakaela muutuste ravi võimaldab vähki ennetada.

Ennetamine

Kondoomi järjepidev kasutamine erinevate seksuaalpartnerite korral aitab vältida sugulisel teel levivatesse haigustesse s.h HP-viirusesse nakatumist.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee