Kodade virvendusarütmia

ka absoluutne arütmia
Fibrillatio atriorum cordis (ld.k)
Atrial fibrillation (ingl.k)

Seletus
Absoluutne arütmia on südametöö kiiruse ja rütmi häire, mille korral südame kojad tõmbuvad kokku kiiresti ning ebaregulaarselt.

Ülevaade
Virvendusarütmia esinemissagedus on 5:1000 inimese kohta. Kuigi see võib esineda igas vanuses, suureneb risk siiski eaga. Arütmia võib olla äge (järsku tekkinud) või fikseerunud (krooniline)

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Arütmiad tekivad südame elektrilise juhtesüsteemi töö häirumisel. Normaalselt tõmbuvad südame kojad kokku korrapäraselt, olles siinussõlmest tulevate impulsside mõju all. Virvendusarütmia korral aga töötavad kojad ebaregulaarselt ning kiiresti, puudub kooskõla. Osad taolised ebaregulaarsed impulsid kanduvad üle ka vatsakestele, mistõttu pulss muutub samuti ebaregulaarseks.
Sellise arütmia tekkimine võib olla seotud mitmete haigustega: siinussõlme düsfunktsioon, isheemiatõbi, südamelihase infarkt, reuma, perikardiit, kilpnäärme ületalitlus, kõrge vererõhk jm. (samas esineb ka ilma kaasuva haiguseta virvendusarütmiat).

Sümptomid ehk avaldumine

Kaebused on erinevad olenevalt sellest, kas on tegemist äkki tekkinud või juba kroonilise arütmiaga.
Sageli inimene tunneb oma südame lööke ning võib märgata, et rütm ei ole regulaarne (vahel tekitab see ebameeldivaid tundmusi südame piirkonnas).
Võib esineda pearingluse- ning minestusepisoode. Sageli kaasnevad hingeldus ning väsimustunne.
Samas võib virvendusarütmia avalduda alles tüsistuste tekkimisel (nt. ajuinsuldi korral). Ägedalt tekkinud arütmia annab alati raskemaid sümptoome.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Juba südame auskultatsioonil on kuuldav ebaregulaarne kiire südamerütm. Vererõhk on normis või ka normist madalam.
Elektrokardiogrammil (südamefilm) ilmestub tüüpiline virvendusarütmiale omane leid.
Muud uuringud teostatakse enamasti arütmia võimaliku põhjuse väljaselgitamiseks (ehhokardiograafia, angiograafia, koormustest). Hooti esineva ägeda kodade virvendusarütmia diagnoosimiseks kasutatakse Holter monitooringut (aparaat registreerib 24 tunni jooksul elektrokardiogrammi).

Ravivõimalused

Ravieesmärgid on: arütmiat põhjustava haiguse ravi, siinusrütmi taastamine, vatsakeste töö normaliseerimine, embooliate tekke ennetamine.
Vatsakeste töö normaliseerimiseks kasutatakse erinevaid ravimeid (verapamiil, propranolool, digoksiin) Siinusrütmi taastamiseks on nii tablettravi (amiodaron jt) kui ka kardioversiooni (südame elektriline mõjustamine) võimalus. Vahel taastub normaalne südamerütm iseeneslikult.
Peaaegu kõigil virvendusarütmiaga patsientidel kasutatakse ka antikoagulantravi (warfarin) embooliate ennetamiseks.
Kirurgilise ravina on kasutusel kateeterablatsioon, mille käigus lõigatakse läbi arütmiat põhjustav juhtetee.

Prognoos

Virvendusarütmia on ravitav, kuid paljudel juhtudel jääb see siiski krooniliseks. Sel juhul on oluline pidev antikoagulantravi, et vältida selle seisundi põhilisi tüsistusi (ajuinsult jt embooliad).

Ennetamine

Arütmiat ei ole otseselt võimalik ennetada, kuid oluline on seda põhjustavate haiguste korrektne ravi. Samuti peab vältima liigset alkoholitarbimist, mis provotseerib arütmia teket.

Kasutatud kirjandus:

The Merck Manual, 1992

Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998
Sisehaigused, 1999