Kaaries
Defectus cariosus, caries enameli (lad.
k.) Caries, enamel caries (ingl. k.)
Selgitus Kaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja
juuretsemendi kroonilise kuluga haigus, mille puhul mineraalainete väljumise
tagajärjel tekib hambasse auk. Protsess on pöördumatu s.t.
hambakude ei tervistu iseenesest. Küll on aga võimalik karioosse protsessi
algstaadiumis kaariese kulgu pidurdada ja emaili uuesti mineraliseerida,
vältimaks defekti väljakujunemist.
Ülevaade Kaaries on maailmas enamlevinud
haigusi. Vähe on maid, kus üle poole inimestest on kaariesevaba
hammaskonnaga. Eestis on kaariese kahjustusi keskmisest rohkem: 60-65%-l
lastest ja 83-100%-l täiskasvanuist. Kahjustuvad juba 2-3-aastaste laste
hambad. Kaariesest haaratus erineb piirkonniti: Lõuna-Eestis
esineb seda 3-4 korda rohkem kui Lääne-Eestis. Selle põhjuseks peetakse
piirkonniti erinevat joogivee fluorisisaldust
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Hambakaariese tekkes on olulised 4 faktorit:
· süsivesikutest üleküllastatud toit; · selle
pikaajaline kontakt hamba pinnaga; · suuõõne
mikroobid, peamiselt streptokokid ja
laktobatsillid · ning hambakoe ehitus
+ sülje koostis ja hulk. Eriti ohtlikud on lutsukommid, mida
lapsed imevad tundide kaupa.
Sümptomid ehk avaldumine
Kaariese esinemise meeliskohad on hambavahed ja
kontaktpinnad, köprudevahelised lohud ning
hambakaelad. Hammaste kontaktpinna aktiivsele
dentiinikaariesele kaasnevad tihti põletikulised igemepapillid.
Ka augu tekkimine emaili pinnale on seotud kahjustuse aktiivsusega. Kroonilise
protsessi puhul püsib hambavaaba pind tervena. Hambavalu iseloom sõltub
kaariese sügavusest: · Magusa poolt põhjustatud lõikav valureaktsioon –
algav dentiinikaaries. · Külma poolt põhjustatud lõikav
valureaktsioon – kaaries, sügav kaaries, äsja plombeeritud
hammas. · Kuuma poolt põhjustatud lõikav valureaktsioon –
sügav kaaries, algav pulbi põletik.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Kaariese levik ja kiirus sõltuvad kaariese aktiivsusest, mida hinnatakse
hammaste seisukorra järgi ja bakteriaalsete
testidega. Abi on ka küsitlusest, eriti toitumise
ja suuhügieeni harjumuste kohta. Eestis tehakse röntgenpilte
kaariese diagnoosimiseks veel liiga vähe. Seetõttu jäävad hambavahedest alguse
saanud ja vanade täidiste all olevad (sekundaarsed) kaariesed, mida on palja
silmaga raske avastada, tihti leidmata. Kuigi röntgenpiltide abil leitakse kuni
50% rohkem kaariest võrreldes tavalise suuõõne läbivaatusega, suhtutakse
tänapäeval arenenud tööstusriikides röntgeni (massilisse) kasutamisse laste
kaariese diagnostikas kriitiliselt. Seda seoses spetsiaalset valgust kiirgavate
kiudvalgussondide kasutusele võtuga viimastel aastatel. Uuem aeg keelab
klassikalise sondi kasutamise sileda pinna ja algava kaariese diagnostikas, kuna
sellega lõhutakse emaili habras pindmine kiht, kust on mineraalained kadunud.
Seoses sellega ei ole võimalik kaariese edasi kulgemist pidurdada ja protsessi
uuesti ümber pöörata mineraliseerumiseks.
Ravivõimalused
Algav kaaries plombeerimist ei vaja. Selle raviks kasutatakse
mineraalaineid (peamiselt kaltsiumi, fluori) sisaldavaid
lahuseid ja hambavagude hermeetikume. Uuringute järgi on
võimalik profülaktika võtete ja hügieeniõpetusega hamba uuesti mineraliseerumine
kuni 25% kontaktpindade emaili- ja 11% algfaasis olevatest
dentiinikaariesekahjustustest. Aktiivse kaariese ravi seisneb
karioosse hambakoe eemaldamises ning defekti täitmises ehk
plombeerimises tehismaterjalidega ja hambakrooni ning selle
pindade taastamises.
Prognoos
Küsitlus: Terve
inimene, ravimeid ei
tarvita (kerge risk); Kaariest
soodustav üldhaigus või
ravikuur (suur risk) Emaili
vastupanuvõime:Piisavalt fluoriide (kerge risk);
Vähe
fluoriidi
(suur risk) Suuhügieen: Hea
(kerge
risk);
Halb
(suur
risk) Toitumisharjumused :Vähe
suhkruid (kerge
risk);Rohkesti
suhkrut
sisaldavaid vahenäksimisi (suur risk) Sülje
omadused : Vähe haigustekitajaid,
normaalne eritus (kerge risk);Palju haigustekitajaid, vähene süljeeritus
(suur risk)
Ennetamine
Hügieeniõpetuse läbi viimine. Hammaste pesu fluorisisaldavate hambapastadega.
Hammaste mälumispindade katmine fluori ja kaltsiumit sisaldava geeli, laki või
hermeetikumiga. Vähese fluorisisaldusega joogivee piirkonnas soovitatakse
suuloputusi naatriumfluoriidi lahusega või väikestes annustes fluoritablette.
Pärast sööki kasutada ksülitooli sisaldavat närimiskummi.
Kasutatud kirjandus Russak S. jt: Laste suuhaiguste
ennetamine. Tartu 1998. Vink M.: Loengukonspekt TÜ stomatoloogia tudengitele.
1999a.
|