1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Küünarvarre luude murd

Küünarvarre luude murd
ka kodarluu alumise piirkonna murd;
“tüüpilise  koha“ murd;
Colles’i murd
Fractura ossis radii in loco typico (ld. k.)
Colles’ fracture (ingl.k.)

Milles seisneb vigastus?
Antud juhul on tegemist kodarluu murruga randme lähedal ehk küünarvarre alumises osas. Kodarluu asub küünarvarrel ja moodustab koos küünarluuga küünar- ja randmeliigese.


Kuidas tekib vigastus?
Millised on sümptomid?
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna
Ravivõimalused
Taastusravi
Kuidas vältida vigastust?

Kuidas tekib vigastus?

Vigastus tekib kui inimene paneb kukkumisel käe ette ehk kukkumisest välja sirutatud käele.
Vigastus on iseloomulik lastele vanuses 5–10 aastat ja vanematele daamidele, enamasti üle 50 eluaasta.
Lastel on vigastuse esinemine selles vanuses tingitud luude arengu eripärast. Vanematel inimesetel on põhjustatud aga luu hõrenemisest ehk osteoporoosist. Vigastuse esinemise sagedus täiskasvanutel tõuseb talvel libedaga.

Millised on sümptomid?

Peale vigastust tekib valu, randme piirkond tursub, võib tekkidatekib verevalum.
Nihkega murru (kui luud on teineteise suhtes nihkunud ehk vales asendis) korral on käsi murru piirkonnas moondunud, meenutades kahvlit. Randmeliigese liigutamine on võimatult valulik.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna

Olemasolevate kaebuste ja sümptomite alusel on luumurdu tavaliselt lihtne kahtlustada. Lisaks tehakse röntgenülesvõte.

Ravivõimalused

Enamasti piisab raviks kipslahasest, ka siis, kui tegemist on nihkega murdudega. Sel juhul luumurd paigaldatakse kohaliku tuimestusega ja asetatakse kipslahasele. Üksikutel juhtudel, kui luumurd on hulgikillunenud ja on tegemist liigest moodustava pinna suure nihkega, on vajalik operatsioon.

Taastusravi

Kuna käsi asetatakse lahasele nii, et sõrmed jäävad vabaks, on soovitav alustada sõrmede liigutamist nii ruttu kui valu taandub.
Et ei tekiks suurt turset, tuleb käsi rätiga kaela siduda ja asetada esimestel päevadel murru piirkonda jääkott.
Hiljem tuleb rakendada ravikehakultuuri, et taastada randmeliigese ja sõrmede täielik liikuvus ja lihaste jõudlus.

Kuidas vältida vigastust?

Vanematel inimestel ei ole soovitav väga libedaga tänavale minna, sest luud on haprad ja väiksemgi kukkumine võib põhjustada luumurru.

Kasutatud kirjandus:
Rokcwood, „Green Fracture in adults“
S. Terry Canale  „Campbell´s Operative Orthopaedics“

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee