Kõhulahtisus
Ka diarröa Diarrhoea (lad.
k.) Diarrhea (ingl. k.)
Ülevaade Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle
kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam. Üle kahe
nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise
kõhulahtisusega.
Tekkemehhanismid Sagedasemad põhjused Haruldasemad põhjused Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Koduse ravi võimalused Arsti poole pöördu juhul, kui
Tekkemehhanismid
Järsku algav ning paar päeva kestev kõhulahtisus on tõenäoliselt tingitud
viirustest, bakteritest või
toidumürgitusest. Toidumürgitus on bakteri, bakteri poolt
toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis
tekib järsku (24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Mõnedel
inimestel võib paar nädalat pärast HIV-nakkuse saamist tekkida
gripitaolised haigusnähud, sealhulgas kõhulahtisus.
Üsna sagedaseks kõhulahtisuse põhjuseks on ärritatud soole
sündroom. Sümptomid tekivad sageli seoses ülemäärase stressi,
reeglipäratu söömise, kiudainetevaese toidu kestva pruukimise ja lahtistite
kontrollimatu tarvitamisega. Tekivad motoorikahäired ehk soolesisu liikumine kas
aeglustub (tekib kõhukinnisus) või kiireneb (tekib kõhulahtisus), need võivad ka
vahelduda.
Mõned antibiootikumid (näiteks ampitsilliin) kahjustavad
soole normaalset mikrofloorat sedavõrd, et võimule pääseb Clostridium
difficile nimeline bakter ning tekib kõhulahtisus.
Malabsorptsiooni korral on kõhulahtisus tingitud toitainete
imendumise häirest. Hüpolaktaasia korral kutsub piimasuhkrut
sisaldav toit esile gaasi kogunemise soolestikku ja kõhulahtisuse.
Tsöliaakia korral tekib kõhulahtisus teraviljades
sisalduvate valkude (gluteen)talumatuse tõttu.
Haavandilise koliidi ja Chroni
tõve korral tekib kõhulahtisus soolte põletiku tõttu.
Sagedasemad põhjused
Viirused (rotaviirus, adenoviirus jt) Shigelloos Salmonelloos Kampülobakterioos Jersinioos Escherichia
coli Ärritatud soole sündroom
Antibiootikumidest
tingitud kõhulahtisus Malabsorptsioon Tsöliaakia Hüpolaktaasia Tsüstiline fibroos Crohni tõbi Haavandiline koliit
Toidumürgitus Mürgistused (mürgised seened, plii,
elavhõbe, vask, arseen) Kiiritusravijärgne enteriit Soole
verevarustuse või lümfiringe häired Diabeetiline
neuropaatia Hormonaalsed häired (hüpertüteoos, gastrinoom jt) Pimesoolepõletik Soolesulgus Sapipõiepõletik
Haruldasemad põhjused
HIV Koolera Lamblioos Krüptosporidioos Askaridoos
ehk solgetõbi Soole kasvajad
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Oluline on välja selgitada Kõhulahtisuse algusaeg
ning kestus Kaasnevad nähud
(iiveldus, oksendamine, palavik, kaalulangus) Mida on inimene
söönud/joonud, kas on tarbinud
ravimeid Roojamise sagedus, rooja
konsistents ja hulk Soolenakkuse kahtluse
korral võetakse täpsemaks uurimiseks
väljaheiteanalüüs. Saadud informatsiooni põhjal
otsustatakse, kas ja milliseid uuringuid on vaja teha.
Koduse ravi võimalused
Kõhulahtisuse korral tuleks tarvitada palju vedelikku
(mineraalvett, apteegis ilma retseptita saadavaid spetsiaalseid soolalahuseid).
Palaviku puhul üle 38,5º C võiks kasutada palavikku alandavaid vahendeid
(aspiriin, paratsetamool). Soolenakkuste
vältimiseks tuleks pesta korralikult käsi, lihatoitusid
korralikult läbi kuumutada, toiduaineid õigetes tingimustes
säilitada.
Arsti poole pöördu juhul, kui
kõhulahtisus kestab kauem kui 1-2 päeva ja/või
kõhulahtisusega kaasnevad tugev kõhuvalu rohke/sage
oksendamine liigesvalud südamekaebused kaalulangus
|