1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Kaasasündinud komppöid

Pes equinovarus congenitus (ld. k)
Clubfoot (ingl k)

Selgitus
Kaasasündinud jalapöia väärarend, mistõttu pöid on iseloomulikult „pöördes“.

Ülevaade
Esineb sagedusega 1:1000 vastsündinu kohta, poistel 2 korda sagedamini kui tüdrukutel.
Enamasti on haigus ainukeseks väärarendiks lapsel, kuid võib kaasuda ka teiste haigustega.
Pooltel juhtudel on komppöid kahepoolne, st. mõlemad jalad on haiged. Eristatakse kerget ja rasket vormi, vastavalt kahjustuse suurusele.
Oluline on kiire ravi, kuna lapse käima õppimise ajaks peab normaalne pöid olema taastatud.


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Kindlat komppöia tekkepõhjust ei teata. Võimalikeks põhjusteks peetakse loote arengu häiret, nabaväädi survet lootele, emaka või kasvajate survet ja kahjustavate kemikaalide toimet.
Haige pöid on vales asendis: püstpöid ehk laps toetub varvastele, jalatallad on pööratud teineteise poole, pöia eesmine osa on keskosale lähendatud ning esineb kõrge põikivõlv.

Vastavad muutused takistavad lapse normaalset arenemist, ta ei saa tõusta püsti ega kõndida.

Sümptomid ehk avaldumine

Tavaliselt on jala muutunud kuju äratuntav juba esimesel läbivaatusel. Kuna see muutus on luuline, siis ei saa jalga viia normaalsesse asendisse.
Kui komppöid on lapse ainukeseks  haiguseks, siis teisi sümptoome ei ole. Valu  see haigus ei põhjusta.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Tavaliselt ei ole vaja teha diagnoosimiseks ühtegi uuringut. Piisab, kui lastekirurg või ortopeed last vaatab
On väga oluline, et haigus avastataks juba sünnitusmajas või esimestel elupäevadel. See ei valmista tavaliselt raskusi.

Ravivõimalused

Kerge vormi korral asetatakse jalgadele korrigeerivad sidemed, et „harjutada“ pöida õigesse asendisse. Võib teha massaaži. Ravi kestab 2-3 nädalat, kuni jalg paraneb. Sidemed on pehmest materjalist ja lapsevanemad saavad  neid ise vahetada. Massaaž on vajalik sääre lihaste tugevdamiseks ning  liigessidemete venitamiseks.

Keskmise ja raske vormi korral pannakse alates 1-2 elupäevast lapse jalad kipsi. Jala asendit korrigeeritakse ning kipsi vahetatakse algul igal nädalal, hiljem paari nädala järel. Selline ravi kestab kuni pool aastat, vahel ka rohkem. Hiljem on vajalik vähemalt ühe aasta jooksul kanda ortopeedilisi jalatseid.

Lapse kõndima hakkamise alguseks peab jalg olema  paranenud.
Vajalikuks võib osutuda ka operatiivne ravi ~6 kuu vanuselt. Teostatakse achilloplastika ehk pikendatakse liigessidemeid ja kõõluseid, et jalg paigutuks normaalsesse asendisse.

Prognoos

Oluline on varane diagnoosimine ja ravi alustamine. Mida hiljem alustatakse ravi, seda halvem on tulemus.
Enamasti saavutatakse õigeaegse raviga lapse käima hakkamise ajaks normaalne jala kuju ja töövõime.

Ennetamine

Kuna komppöia täpsed tekkepõhjused ei ole päris selged, siis ei ole võimalik seda haigust ennetada.


 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee