Keskkõrva põletik, krooniline

ka krooniline otiit;
Otitis media chronica (ld. k)
Chronic otitis media ( ingl. k)

Selgitus
Krooniliseks keskkõrvapõletikuks loetakse põletikku, mis on kestnud üle 2 kuu ning mille käigus on tekkinud ka kuulmekile püsiv mulgustus ehk perforatsioon.

Ülevaade
Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv.
Krooniline keskkõrvapõletiku puhul kujunevad välja keskkõrva limaskesta ja kuulmekile püsivad kahjustused ning tagajärjeks on kuulmise langus. Kroonilisel otiidil on palju erinevaid avaldumisvorme, haigus kulgeb aastaid.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Täpsed tekkemehhanismid ja ka põhjused on teadmata, on palju hüpoteese. Soodustavad seisundid on kuulmetõrve sulgus (kuulmetõri on käik, mis ühendab ninaneelu keskkõrvaga ja mille funktsiooniks on keskkõrva õhutamine), pikale veninud või korduvad ägedad keskkõrvapõletikud, trauma  ja allergia (alandab vastupanuvõimet). Tähtsat rolli omab ka pärilikkus.
Põletiku tagajärjel võib kuulmekile täielikult hävida, kahjustada võivad saada kuulmeluukesed ja ümbritsev luukude. Mõnikord muutub keskkõrva limaskest põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. Kõik need muutused kujunevad aastate jooksul.

Sümptomid ehk avaldumine

Kroonilisel keskkõrvapõletikul on palju erinevaid avaldumisvorme. Haigus on pikajalise iseloomuga ning kulgeb aastaid. Esinevad ägenemised, mis vahelduvad sümptomite täieliku puudumisega.
Üheks sümptomiks võib olla pidev või hootine mädaeritus kõrvast, mäda on tavaliselt halvasti lõhnav.
Esineb ka kuulmise langus haiges kõrvas.
Üldsümptomid nagu palavik, nõrkus, isutus tavaliselt puuduvad. Kõrvavalu tavaliselt ei ole.
Mõnikord võivad aga kaebused praktiliselt puududa. 

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva.
Bakterioloogiline külv mädast on vajalik selleks, et välja selgitada, millised mikroobid seal kasvavad.
Kompuutertomograafia peast on väga täpne röntgenuuring, mis tehakse selleks, et uurida, kui ulatuslik on põletik kõrvas ja kas kõrvas on polüüpe või mitte.
Toonaudiogramm on uuring, millega on võimalik täpselt teada saada, kui palju inimene kuuleb. Uuringu käigus pannakse uuritavale pähe kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega helisid.

Ravivõimalused

Kroonilise keskkõrvapõletiku esialgne ravi sõltub sellest, kas kõrvas on mäda või mitte.
Kui kõrvast tuleb mäda, on vajalik kõigepealt ravi antibiootikumidega. Kasutatakse nii kõrvatilku, kui ka tablette. Antibiootikum valitakse tavaliselt vastavalt sellele, milline mikroob külvis kasvab. Ravikuur kestab niikaua, kuni mädne eritis kõrvast kaob. Vajalik on ka vatipulgaga kuulmekäigu pidev puhastamine väljajooksnud mädast.
Kirurgilise raviga  saab parandada kuulmist. Kirurgiliselt on võimalik eemaldada polüübid, parandada kuulmeluude ahel ja taastada kuulmekile terviklikkus.

Prognoos

Kui haigus kestab mitu aastat, võib olla tagajärjeks tõsine kuulmise kahjustus ja vajalikuks võib osutuda kuulmisaparaadi kasutamine.

Ennetamine

Kuna alati pole teada täpset tekkemehhanismi ja põhjust, pole ka ennetamine võimalik. Ägeda keskkõrvapõletiku adekvaatne ravi ja ninaneelust suurenenud adenoidi eemaldamine võib mõnikord takistada kroonilise otiidi teket.