Karpaalkanali sündroom

ka randmekanalisündroom;
karpaaltunnelisündroom
Syndroma canalis carpi (ld.k)
Carpal tunnel syndrome (ingl.k)

Seletus
Karpaalkanali- ehk randmekanalisündroom on läbi randmekanali kulgeva mediaanse ehk keskpidise närvi pitsumise tagajärjel tekkiv sündroom.

Ülevaade
Karpaalkanalisündroom on kõige sagedamini keskealistel naistel esinev seisund, mida põhjustab randmekanali ahenemise tõttu keskpidisele närvile tekkiv surve.
Iseloomulik on pöidlapoolsete sõrmete valu ja tuimus, mis süveneb öösiti. Mõnikord on haigus töö või muu tegevusega seotud randme korduvate liigutuste tegemise tagajärg. Sageli taanduvad vaevused peale randmele puhkuse andmist, vaevuste püsimisel annab hea tulemuse kirurgiline ravi.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Haigus esineb kõige sagedamini keskealistel (40-60a.) naistel. Karpaalkanalisündroom võib tekkida randme traumaga seoses, esineb sagedamini füüsilise töö tegijatel, riskiteguriteks on  rasedus, kilpnäärme alatalitlus, akromegaalia, reumatoidartriidi ja suhkurtõve põdemine. Sageli ei leita kindlat haiguse tekkepõhjust.
Mediaanne ehk keskpidine närv läheb randme siseküljelt peopessa läbi randmeluudest ja nende vahel olevast tugevast randmeristisidemest moodustuva randmekanali ehk karpaalkanali. Kui randmekanal aheneb, näiteks trauma või põletiku tõttu tekkiva sideme paksenemise tõttu, siis tekib närvile pidev surve. Selline krooniline surve närvile, mis läheb sõrmedesse ja peopesas olevatesse pöidla lihastesse põhjustabki tundlikkuse ja funktsiooni häireid ehk karpaalkanalisündroomi.

Sümptomid ehk avaldumine

Vaevusteks on valu randmes ja labakäes koos suremistunde ja tuimusega, mis tüüpiliselt esineb vastavalt mediaanse närvi kulule pöidlapoolsete sõrmede (pöial, nimetissõrm, keskmine sõrm ja pool nimetut sõrme) peopesapoolses osas.
Tavaliselt süveneb valu öösel, inimene ärkab käe valu (valu võib esineda ka küünar- või õlavarres), torgete ja tuimuse tõttu ning raputab kätt, mis vähendab vaevusi. Võib tekkida ka labakäe nõrkus või kohmakus ja pöidla peaopesas olevate lihaste kõhetumine. Vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esineda ka mõlemas käes korraga.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimiseks on väga oluline iseloomulike vaevuste esinemine. Lisaks tehakse närvi pigistusvigastust hinnata võimaldavaid teste rannet erinevatesse asenditesse asetades ja refleksihaamrit kasutades (Tineli ja Phaleni kats, tundlikkuse test) ning diagnoosi täpsustamiseks elektroneuromüograafiline uuring, mille abil saab mõõta närviimpulsiide liikumiskiirust.

Ravivõimalused

Vaevused võivad mööduda ilma ravita, kui muuta tööasendit või –võtteid ergonoomilisemaks (näiteks arvutikasutajatel klaviatuuri asendit) või peale vallandava teguri, näiteks raseduse, möödumist.
Vajadusel asetatakse ranne lühiajaliselt kergesse lahasesse, mis takistab randme painutamist. Ravimitest  kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid tablette või kortikosteroidi süste randmekanalisse. Kui vaevused ei vähene või korduvad, siis tehakse operatsioon, mille käigus randmekanali avardamiseks lõigatakse läbi randmeristiside.

Prognoos

Prognoos on raviga tavaliselt hea. Üksikutel juhtudel, kui haigus on kestnud kaua, võib taastumine võtta pikka aega või jääda püsivad vaevused.

Ennetamine

Ennetamiseks on eelkõige korduvate liigutuste vältimine, puhkepauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1999
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995
Duodecim, Lääkärin CD-ROM