Kiiritushaigus, äge
ka kiiritustõbi Radiation injuries,
radiation sickness (ingl. k.)
Selgitus Kõrged kiiritusdoosid põhjustavad rakkude paljunemise
aeglustumist, aga ka nende hävimist. Kiiritustõbi on suure radioaktiivse
kiirgusannuse
(üle 1 Gy) tekitatud haigusseisund, mis on seotud
surmaohuga. Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi (üle
3-5 siiverti, st enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala
(või lühema aja) jooksul surra nn. kiiritustõppe.
Ülevaade Ioniseeriv kiirgus (alfa-, beeta-, gammakiirgus,
röntgenkiirgus, neutronid, prootonid) võib kahjustada kudesid otseselt või
põhjustada hilisemaid reaktsioone. Suured kiiritusdoosid põhjustavad
tervisehäireid päevade jooksul. Väikestest kiirgusdoosidest tingitud muutused
geenides (DNAs) võivad aastate möödudes avalduda krooniliste haiguste või
kasvajate näol, põhjustada geneetilisi defekte järeltulijatel.
Kiirituskahjustuste raskus sõltub
kiiritusdoosist ja kiirgusega
kokkupuuteajast
.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure
kiiritusdoosi (üle 3-5 siiverit, st enam kui 1000-kordse normaalse
aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe,
mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk organismi
kaitsejõudude) kahjustus. Suured doosid kahjustavad
eluohtlikult ka seedeelundeid ja aju. Nii
suuri doose saadi näiteks Hiroshima ja Nagasaki pommituste
ajal ning Terobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori
läheduses. Mida suurema võimsusega on tuumaplahvatus, seda rohkem on
termilisi ja mehaanilisi vigastusi ning vähem
isoleeritud kiirituskahjustusi, ja vastupidi: mida väiksem on
tuumalaeng, seda suurem on kiirituskahjustuste osakaal.
Sümptomid ehk avaldumine
Nahakahjustused (punetusest põletusteni)
radioaktiivsed põletused tekivad naha (riiete) saastumisel radioaktiivsete
ainetega või massiivsel paiksel kiiritusel Limaskestade
haavandid, -veritsused (suu-, nina-, seedetrakti
limaskest) Juuste/karvade
väljalangemine Ajukahjustus tekib kogu
kehale mõjuva erakordselt suure (üle 30 Gy) kiiritusdoosi korral ning lõppeb
alati surmaga. Algul tekib iiveldus ja oksendamine, siis uimasus, masendus,
apaatia ehk ükskõiksus võimalik, et tingitud põletikukolletest ajus või
kiiritusest tingitud kahjulike ühendite tekkest, hiljem kätevärin, krambid,
ataksia ehk liigutuste kooskõlastuse- ja tasakaalu säilitamise häire ning lõpuks
mõne tunni kuni mõne päeva jooksul inimene sureb. Seedetrakti
kahjustus tekib kogu kehale mõjuva kiirgusdoosi korral umbes 4 Gy.
Kudede kärbumise ning seedetrakti limaskesta õhenemise tõttu tekib
iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, mis põhjustab suure hulga vedelikukao
organismist. Tekivad seedetrakti haavandid, mis võivad ka veritseda. Kärbunud
sooleseina tõttu pääsevad soole normaalse mikrofloora bakterid verre levides
laiali kogu organismis. Sooleseina rakud taastuvad osaliselt 4-6 päeva jooksul.
Kui õnnestub selle aja jooksul taastada kaotatud vedelikuhulk ning laialilevinud
bakterite poolt põhjustatud põletike ravi antibiootikumidega, siis võib inimene
ellu jääda.
Kuna tugevalt kahjustub ka vereloomesüsteem (uute vererakkude teke ehk
vereloome toimub suurel määral luuüdis, kus toodetakse ka viiruse/bakteri vastu
võitlemiseks vajalikke rakke) inimene tavaliselt siiski
sureb. Vereloomesüsteemi kahjustus tekib kogu keha
kiiritusdoosi korral 2-10 Gy ning põhjustab anoreksiat ehk isutust, apaatiat ehk
ükskõiksust, iiveldust, oksendust. Need sümptomid kestavad maksimaalselt 6-12
tundi möödudes hiljemalt 24-36 tunni jooksul. Sel perioodil on suhteliselt hea
enesetunne, kuid siis hakkab tekkima lümfisõlmede, põrna ja luuüdi rakkude
taandarenemine, mistõttu järjest vähem toodetakse vererakke: -
leukotsüüte, mis peaksid võitlema organismile võõraste
ainete vastu, - trombotsüüte, mis vastutavad vere
hüübimise eest, - erütrotsüüte, mis peaksid
organismi hapnikuga varustama. Vastuvõtlikkus nakkustele/infektsioonidele on
väga suur. Igati soodsad tingimused bakterite tungimiseks organismi loovad ka
naha- ja nahaaluskoe kahjustused, soolekahjustused. Äge kiiritusest
tingitud iiveldus, oksendamine,
kõhulahtisus, isutus,
peavalu, nõrkus, tahhükardia
ehk südamekloppimine erineva raskusastmega. Need nähud mööduvad tavaliselt
mõne tunni või päeva jooksul.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Oluline on välja selgitada, millised kaebused ning pindmised kahjustused
inimesel täpselt esinevad. Vastavalt sümptomitele otsustatakse ka uuringute
vajaduse üle. Kiirgusdoosi on võimalik määrata
dosimeetriga.
Ravivõimalused
Mingit kindlat ühest ravi kiirituskahjustuse korral ei ole. Ravitakse
kiirituskahjustusest tingitud nähtusid. Kõhulahtisusest ja oksendamisest
tingitud vedelikukadu tuleb asendada vajaliku vedelikuhulgaga, st juua palju
vedelikku, vajadusel tilgutatakse veeni. Bakterite poolt põhjustatud nakkuste
korral kasutatakse antibiootikume.
Prognoos
Ägeda kiirituskahjustuse korral võib prognoos olla äärmiselt tõsine, see võib
lõppeda ka surmaga. Prognoos sõltub kahjustunud elunditest ja kahjustuse
ulatusest.
Ennetamine
Soovitav on vältida kokkupuudet teadaolevalt liigse kiirgusega. Kiirgusi,
välja arvatud soojus- ja valguskiirgust inimese meeleorganid ei taju.
Meeleorganid ei suuda eristada looduslikku kiirgushulka umbes 2000 korda
tugevamast surmavast kiirgushulgast, mistõttu on oluline kiirguse ja sellega
seotud riskide teadvustamine.
Kasutatud kirjandus Medicina, Üldarsti käsiraamat,
1999 The Merck Manual, 1999 http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000026.htm
http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/kl15.htm
|