1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Spontaanabort

Abortus spontanea (lad.k)
Spontaneous abortion (ingl.k)

Seletus
Iseeneslik raseduse katkemine enne 22. rasedusnädalat või kui loode kaalub alla 500 grammi ja sünnib surnuna

Ülevaade
Suurem osa spontaanabortidest avaldub menstruatsiooni hilinemisena, mil rasedusest veel ei teatagi (alla 5-6- nädala). Hilisemad abordid algavad tavaliselt äkki tekkinud veritsusega raseduse kestel. Spontaanabortide põjuseks võivad olla mitmed loote arenguhäired, emakaga seotud haigused ja põletikud või ema kroonilised haigused.


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks 
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine
Kulg
Algav abort
Täielik abort
Habituaalne abort
Peetunud rasedus
Mittetäielik abort

Tekkepõhjused ja mehhanismid

60% juhtudest on spontaanabordi põhjus lootemunast endast tingitud veast. Tegemist võib olla kromosoomse defekti, lootemuna, nabaväädi või platsenta ehitusliku kõrvalekaldega. Raskete väärarenditega looted ei ole sageli eluvõimelised ning nad hukkuvad juba varaseses looteeas, millele järgneb spontaanne loote emakast väljutamine.

Spontaanabordi põhjused võivad olla emast tingitud. Näiteks, võivad emaka müoomisõlmed, emakasisesed liited takistada loote kinnitumist ja halvendada verevarustust. Sarnaselt häirib ka emakasisene spiraal loote arengut, juhul kui rasestumine on toimunud spiraaliga.

Emakakaela puudulikkuse puhul ei suuda emakakael tagada lootele turvalist lootehoidlat. Emakakael avaneb valutult, lootekestad kummuvad tuppe ning looteveepõis rebeneb ja loode aborteerub või sünnib sügavalt enneaegsena .

Spontaanabordi põhjuseks võivad olla ema hormonaalsed häired, munasarjas paikneva kollaskeha alatalitlus .

Raske füüsiline trauma võib tingida raseduse iseenesliku katkemise.

Infektsioossed ja kõrge palavikuga kulgevad haigused soodustavad samuti raseduse katkemist. Loodet kahjustavad nakkused (punetised, toksoplasmoos, listerioos, mumps, herpesviirus, süüfilis ja paljud teised) põhjustavad raskeid väärarendeid, mistõttu loode hukkub üsasiseselt ja aborteerub iseeneslikult.

Ema kroonilised immuunsüsteemi, neerude ja südamehaigused võivad kahjustada loodet ja esile kutsuda korduvaid raseduse katkemisi.

Kiiritus, ravimid, tubakas ja keskkonnamürgid võivad samuti osaleda loote kahjustuste tekkel ja aborteerumisel.

Kui lootemuna hälvete, nakkushaigustest tingitud ja keskonnategurite puhul on tegemist haige lootega, siis emast tulenevate põhjuste puhul on loode terve ning seetõttu on põhjendatud raseduse katkemist takistavad ja loodet säilitavad ravivõtted.

Sümptomid ehk avaldumine

Veritsus raseduse algul tähistab sageli raseduse katkemise ohtu.

Enamasti kaasuvad valulikud emaka kokkutõmbed, emakakaela avanemine ja lootemuna väljutus.

Ähvardava abordi (abortus imminensi) puhul esineb veritsus , kuid emakakael on suletud ja raviga võib õnnestuda rasedust säilitada.

Algava või käigus oleva abordi puhul on veritsus tugev ja emakakael sageli avatud ning raseduse säilitamine sageli ei õnnestu.

Täieliku abordi puhul emakaõõs tühjendub abordi käigus täielikult.

Mittetäieliku abordi puhul võib emakasse jääda looteosiseid või lootekestasid, olles jätkuva verejooksu ja emakapõletiku riskifaktoriteks . Mittetäieliku abordi puhul on arstil vajalik emakaõõs üle puhastada (abraseerida).

Suurem osa spontaanabortidest avaldub väga varases raseduses menstruatsiooni hilinemisena, mille puhul naine ei pruugi oma rasedusest teadlik olla.

Emakakaela puudulikkusega tekkiv spontaanabort tekib enamasti valutult ja veritsuseta teisel rasedus trimestril, mille puhul lootepõis kummub tuppe. Naisel võib esineda survetunnet, puhkeb lootevesi ja kiirelt sünnib eluvõimetu loode.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks 

Raseduse katkemist või katkemise ohtu diagnoositakse haigustunnuste, läbivaatuse ja ultraheli leiu alusel.

Emakakaela avatus ja eritunud vere hulk on raseduse säilitamisel määrava tähtsusega. Ultraheliga saab näha kas loode on elus, kas esineb loote kinnitumiskoha või platsentaalust verevalumit.

Peetunud raseduse puhul loode hukkub üsasiseselt, kuid ei aborteeru, vaid jääb emakasse püsima.

Abortiivmunaraseduse puhul lootemunas lootealge puudub.

Ravivõimalused

Ravi sõltub põhjusest.

Emakakokkutõmmete puhul rakendatakse emakat lõõgastavat ravi. Hormoonpuudulikkuse puhul hormoonidega toetavat ravi.

Emakakaela puudulikkuse puhul asetatakse emakakaelale ennetavalt emakakaela kinnihoidev tugiõmblus . Kahjuks on emakakaela puudulikkus sageli tagantjärele diagnoositav haigus ja haigust ennetada ning ravida on võimalik alles järgneva raseduse puhul. Juba käigus oleva emakakaela puudulikkusega katkemise puhul on rasedust säilitavad võimalused väiksemad.

Mittetäielik ja peetunud rasedus vajavad emakaõõne puhastamist (abrasiooni ).

Soovitud raseduse katkemine on naise ja perekonna jaoks alati kaotus, mistõttu arsti ja perepoolne psühholoogiline toetamine ning asjakohane nõustamine kuuluvad paranemisprotsessi juurde.

Prognoos

Prognoos sõltub allolevast põhjusest ja sellest, kas tegemist on katkemise ohu, käigusoleva või juba toimunud abordiga.

Sõltuvalt põhjusest võivad raseduse katkemised korduda ka järgnevate raseduste puhul.

Mittetäielik abort võib soodustada emaka ja emakamanuste põletiku ning abordijärgse sepsise teket.

Tugev verejooks võib põhjustada aneemiat e. verevaegust.

Peetunud rasedus võib soodustada hüübimishäirete teket.

Ennetamine

Spontaanabordi teket ei ole tõenäoliselt võimalik ennetada.

Ähvardava abordi puhul võib kasu olla lamamisreþiimist.

Kulg

Spontaanabordi kulus eristatakse järgnevaid staadiume:

Ähvardav abort ;

Algav või käigusolev abort;

Täielik abort või mittetäielik abort.

Spontaanabordina käsitletakse ka:

  • Peetunud rasedust;
  • Abortiivrasedusmuna.

Algav abort

Seletus
Raseduse kestel (enne 22. rasedusnädalat) tekkinud ulatuslik verejooks, mil emakasuue on avatud.

Ülevaade
Alanud abordi korral loodet tavaliselt säilitada ei õnnestu. Emakaõõs tühjendatakse ja puhastatakse.Protseduur sarnaneb tehislikule abordile, mis reeglina tehakse üldnarkoosis.

Täielik abort

Seletus
Raseduse kestuse lõppemine (enne 22. rasedusnädalat), mil loode ja lootekestad väljuvad emakast täielikult, veritsus on lakanud ja emakasuue suletud.Täielik abort leiab reeglina aset enne 10. rasedusnädalat ja emakaõõne puhastamist ei vaja. Diagnoosi täpsustatakse ultraheliuuringuga.

Habituaalne abort

Seletus
Raseduse iseeneslik katkemine kolm või enam korda järjest.

Ülevaade
Korduvate abortide põhjuseks võivad olla hormonaalsed häired menstruaaltsüklis, kõrvalekalded kummagi vanema kromosoomistikus, emaka anomaaliad, emapoolsed haigused. Suurem osa korduvate abortiga naistest siiski varem või hiljem kannab raseduse normaalselt lõpuni.

Peetunud rasedus

Seletus
Loote peetumine emakaõõnes elutegevuse puudumisega ilma abordi käivitumiseta.

Ülevaade
Peetunud raseduse korral emakas ei suurene, loote südamelöögid puuduvad, muutub ka rasedusaegne hormonaalne tasakaal, loode on hukkunud. Selline loode tuleb väljutada.

Mittetäielik abort

Seletus
Raseduse katkemine (enne 22. rasedusnädalat), mil osa lootest või lootekestadest jääb emakaõõnde.

Ülevaade
Mittetäieliku abordi korral on vaja väljutada kõik emakasse pidama jäänud loote või platsenta osised, et vältida hilisemaid verejookse või infektsiooni.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik

 

 

 

 

 

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee