Stenokardia
ka rinnaangiin; Südame
isheemiatõbi Angina pectoris (Stenocardia) (ld.k) Angina pectoris
(ingl.k)
Seletus Episoodiline valu südame piirkonnas, mis on
tingitud südame puudulikust verevarustusest.
Ülevaade Stenokardia on südame isheemiatõve üks
levinumaid ning tuntumaid väljendusi. Kuna südame valud viitavad tõsisele
südamehaigusele, on oluline alustada õigeaegselt ravi, et ennetada
südameinfarkti teket.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks
ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, mis areneb aastaid ennem
kui haigus avaldub. Südame pärgarterite valendik aheneb
ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame
osadesse. Süda (nagu kõik elundid) vajab aga normaalseks töötamiseks
pidevalt verd ja hapnikku. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel
suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil
juhtudel ning kaob puhates. Rahuolekus tekkinud valu on märguanne juba kaugele
arenenud haigusest.
Sümptomid ehk avaldumine
Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või
pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab
ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda
vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga,
kõri ja kaela piirkonda. Valu põhjustab sageli füüsiline
pingutus, harvem emotsionaalne stress. Valu püsib paar
minutit ning taandub puhates. Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel
magades või täielikus rahuolekus. Valu episoodide sagedus on väga varieeruv
(mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib episoodide
sagedus muutuda nii harvemaks kui ka sagedasemaks. Kui valuatakid muutuvad
järsult sagedasemaks või püsivamaks, nimetatakse seda ebastabiilseks
stenokardiaks ning sel juhul on vajalik kiire meditsiiniline abi. Ataki ajal
on pulss kiirenenud ning vererõhk tõusnud, et
parandada verevoolu südame pärgarteritesse.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Stenokardia diagnoosimisel on kõige olulisemaks inimese
kaebused tüüpilisele valule rinnus. Informatsiooni annab ka
ataki ajal tehtud elektrokardiogramm ehk südamefilm.
Lisauuringuna on kasutusel südame ultraheli ehk
ehhokardiograafia, mis annab informatsiooni südame töö
iseloomust ning võimalikest häiretest. Veloergomeetrial ehk
koormustestil uuritakse, kui suurt füüsilist koormust inimene talub ilma, et tal
tekiksid südamekaebused. Koronaararteriograafial viiakse
veresoonde kontrastainet, mis toob nähtavale südame pärgarterid ning võimaldab
hinnata nende kahjustuse (ahenemise) ulatust.
Ravivõimalused
Stenokardia tuntud ravim ataki ajal on nitroglütseriin, mis
mõjub südame veresooni laiendavalt ning seega parandab verevarustust ja
leevendab valu. Atakkide vaheajal kasutatakse pikatoimelisi nitraate
(isosorbiid dinitraat). Veel kasutatakse
β-adrenoblokaatoreid (nt. propranolool) ning
Ca2+-antagoniste (verapamiil). Mõlemad ravimid on vererõhku
alandavad ning mõjuvad soodsalt ka südame verevarustusele. Väikeses annuses
aspiriin (100-150 mg) üks kord päevas takistab veres trombide
teket ning väldib seega osaliselt pärgarterite ummistumist.
Ebastabiilse
stenokardia puhul kasutatakse agressiivsemat ravi haiglas. Vajalikuks võib
osutuda kirurgiline
ravi: · Angioplastika – veresoone kaudu
viiakse südame pärgarteritesse balloon, millega püütakse ahenenud veresoont
laiendada. Umbes 30%-l haigetest võib pärgarter taas ummistuda , mistõttu
protseduuri korratakse või teostatakse
šunteerimine; · Pärgarterite šunteerimine – on pikk
ning keeruline operatsioon, mille käigus viiakse ummistunud veresoone juurde
teine veresoon, mis tagab edaspidi kahjustunud südameosa verevarustuse. Kuni
85%-l haigetest taanduvad haigusnähud oluliselt. Ka kirurgiline sekkumine ei
ravi haigust täielikult, on oluline režiimi jälgimine ning ravimite pidev
tarvitamine.
Prognoos
Prognoos sõltub stenokardia raskusest, sagedusest ja kestvusest. Kõige
olulisem on jälgida režiimi (vt. ennetamine) ning regulaarselt käia arsti
kontrollil, kasutada ravimeid. Kirurgilise raviga on alati seotud risk: suremus
1-3%, südameinfarkti tekkimine <5%.
Ennetamine
Õige elustiil ning režiim on peamised abivahendid ateroskleroosi
ennetamiseks: * ära suitseta * võta üks tablett (100mg)
aspiriini päevas (kui see pole sinu arsti poolt sulle
keelatud) * Kontrolli ning vajadusel ravi oma vererõhku * Kui
Sul on suhkruhaigus, ravi end korrektselt ning kontrolli pidevalt veresuhkru
taset * Söö tervislikult, ära liialda loomsete
rasvadega * Kontrolli oma vere kolesteroolisisaldust ning vajadusel
alanda seda ravimitega * Ole füüsiliselt aktiivne * Väldi liigse
kehakaalu tekkimist * Käi regulaarselt arsti
kontrollil * Informeeri alati arsti, kui sinu tervis halveneb * Iga
inimese režiimi määrab raviarst eraldi, olenevalt haiguse raskusest ning
kaasuvatest probleemidest.
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual,
1992 Harrison’s Principles of Internal Medicine, 1998 Interneti
andmebaasid
|