1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Söögitorusong

ka paraösofageaalne song;
Vahelihasesong;
Diafragmaalsong
Hernia diaphragmatica (Hernia hiatica;  Hernia paraoesophagea) (ld.k)
Hiatal hernia (ingl.k)

Seletus
Söögitorusongaks ehk diafragmaalsongaks nimetatakse mao sopistumist rindkereõõnde läbi vahelihases oleva ava ehk söögitorulahi

Ülevaade
Söögitorusong on vanemas eas sageli esinev, enamasti kergelt kulgev haigus, mis tekib selle tõttu, et magu läheb osaliselt või täielikult läbi kõhu- ja rindkereõõnt eraldava vahelihase kõhuõõnest rindkereõõnde.
Haigus avaldub kõrvetiste ja neelamis- ning hingamisraskustega.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Söögitoru läheb rindkereõõnest läbi vahelihases oleva avause ehk söögitorulahi makku, mis asub kõhuõõnes. Kui seda avaust ümbritsevad lihaskiud muutuvad lõdvemaks, söögitoru tõmbub kokku ja lüheneb ning rõhk kõhuõõnes tõuseb (näiteks ülekaalulisus, rasedus, raskuste tõstmine), võib magu tungida rinkereõõnde.

Magu võib jääda püsivalt rindkereõõnde või ka kõhuõõnde tagasi libiseda. Maost tulev hape võib põhjustada söögitoru põletikku ehk ösofagiiti. Kui väljasopistunud maoosale tekib väga suur surve, siis võib selle maoosa verevarustus häiruda ehk tekkida songa pitsumine.

Söögitorusonga tekkimist soodustava ülekaal, rasedus, tugevalt pigistavad rõivad, tugev pingutus (raskuste tõstmine, punnitamine), tugev köhimine ja kõhutrauma.
Söögitorusong võib olla ka kaasasündinud.

Sümptomid ehk avaldumine

Väike söögitorusong ei tekita tavaliselt mingisugusei vaevusi ning avastatakse tihtipeale mõnel muul põhjusel tehtud uuringu käigus.
Suurem song võib põhjustada kõrvetisi, ülakõhuvalu, oksendamist, neelamishäireid, köhimist ja valu rindkeres.
Vaevused tekivad või tugevnevad seoses kummardumisega, raskuste tõstmisega või lamamisega ja ka rasedusega.
Songa pitsumise korral muutuvad vaevused väga tugevaks.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Rindkere röntgenülesvõttel ehk kopsuröntgenil on näha rindkereõõnde sopistuvat songa.
Mao kontrastuuringul (röntgenaparaadi all kriiditaolist baariumi sisaldavat vedelikku juues, mis teeb söögitoru ja mao hästi nähtavaks) on võimalik näha, kas magu läheb rindkereõõnde.
Maosondiga vaadates ehk gastroskoopial on näha söögitoru, magu ja song ning seda, kas nendes on tekkinud põletik.

Ravivõimalused

Kui söögitorusong vaevusi ei põhjusta, siis ei ole ravi vajalik.
Kui vaevused on väikesed, siis aitab sageli lihtsatest abinõudest (vt. ennetamine), näiteks ülekaalulisuse korral kaalu langetamisest.
Lisaks kasutatakse tablettravi:
· Antatsiidid (almagel) neutraliseerivad maosisaldise happesust ja vähendavad söögitoru ärritusest põhjustatud kõrvetisi.
· H2-blokaatorid (näiteks ranitidiin) vähendavad happetootmist maos.
· Prootonpunba inhibiitorid (näiteks omeprasool) on väga tugevad mao happetootmise vähendajad ning võimaldavad kahjustatud söögitoru paranemist.
Kui eelnev ravi ei ole piisav, siis vähestel juhtudel on vajalik kirurgiline ravi, mille käigus magu viiakse tagasi kõhuõõnde ja muudetakse söögitorulahi või söögitoru ja mao ühendust, et songa enam ei tekiks.
Ka songa pitsumise korral on raviks operatsioon.

Prognoos

Söögitorusonga puhul on prognoos hea.

Ennetamine

Järgnevad eluviisimuutused aitavad vähendada söögitorusonga tõttu tekkinud vaevusi:
· Korraga süüa väikeseid toidukoguseid. Väga täitunud magu laieneb ja võib rindkereõõnde tungida.
· Hoiduda toitudest, mis sageli vaevusi põhjustavad (kofeiini sisaldavad joogid, šokolaad, sibul, vürtsitatud toidud ja piparmünt, mis suurendavad happe tootmist maos; ka tsitruselised ja tomat, mis on happelised).
· Vältida rasvaseid toite. Rasvased toidud põhjustavad söögitoru alumise sulguri lõdvenemist ning mao tühjenemise aeglustumist ning seega pikendavad aega, mille jooksul hape pääseb söögitorusse.
· Peale söömist mitte lamada (mitte süüa vahetult enne magama minemist) ja mitte sportida umbes 3 tundi.
· Vähendada kehakaalu. Ülekaalulistel on kaalu langetamine väga hea moodus vaevuste leevendamiseks.
· Mitte suitsetada. Suitsetamine soodustab happe tagasivoolu söögitorusse.
· Magada kõrgema peaalusega.
· Vältida pigistavaid rõivaid.
· Võimalusel vältida ravimeid, mis põhjustavad vaevuste süvenemist (näiteks nifedipiin, teofülliin, ibuprofeen, aspiriin)





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee