1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Siinussõlme nõrkuse sündroom

ka bradükardia
Sick-sinus syndrome (ingl.k) (SNS)

Seletus
Siinussõlme töö puudulikkusest tekkivate rütmihäirete grupp.

Ülevaade
SNS on suhteliselt harva esinev haigus (3:10 000), mis avaldub erinevate südame arütmiatena (sagedamini südame madala löögisageduse ehk bradükardiaga).


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Siinussõlm on parema südamekoja seinas paiknev eriline kude, mis normaaltingimustes genereerib 60-100 elektrilist signaali minutis. Südame töö aluseks on siinussõlmes tekitatud elektriline signaal, mis levib juhteteede kaudu esmalt atrioventrikulaarsõlme, siis vatsakestele ning põhjustab südamekambrite kokkutõmbe ja seega vere ringluse.
Siinussõlme kahjustumisel ei teki enam normaalsel hulgal elektrilisi signaale ning tüüpiliselt hakkab südame löögisagedus langema. /Aeglast südamerütmi põhjustab sagedamini atrioventrikulaarne blokaad/.
SNS võib olla südamelihase põletiku, südame isheemiatõve, südameoperatsioonide jm tüsistuseks.

Sümptomid ehk avaldumine

SNS ei pea tingimata põhjustama kaebusi, kuid kui südame löögisagedus püsib pikka aega madalana, tekivad väsimus ja pearinglus. Kui kahe südame löögi vahele jääb pikk vahe, võib tekkida minestus- või segasushoog.
Harvem esinev rinnus valu või hingeldust.
Hootised arütmiad võivad olla väga erinevat laadi, alati ei ole tegemist madala löögisagedusega. Tihti tekivad kaebused vaid taolise arütmiahoo ajal.
SNS võib tekitada või ägestada südame puudulikkuse sümptoome.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosile viitavad tüüpilised kaebused ning tavalisest aeglasem pulss.
Kuna haigus võib avalduda episoodiliselt (arütmiatena), siis on sageli vajalik Holter monitooring ehk 24 tunni elektrokardiogrammi (südamefilmi) registreerimine.

Ravivõimalused

Kui haigus ei põhjusta kaebusi, ei ole ravi vajalik.
Kui selgub, et sümptomid ning kaebused on tingitud liiga aeglasest südame löögisagedusest, osutub vajalikuks kardiostimulaatori paigaldamine (stimulaator hakkab ise andma elektrilisi impulsse ehk võtab üle siinussõlme töö). Stimulaatori paigaldamine ei ole keeruline: kohaliku tuimestusega paigaldatakse see rindkere naha alla.
Kui rütmihäiretena esineb ka kiiret löögisagedust, peab ennem tablettravi alustamist siiski paigaldama stimulaatori, et vältida rütmi liigset aeglustumist.

Prognoos

Prognoos on hea ning üldiselt süveneb haigus väga aeglaselt. Sageli saavutatakse täielik paranemine kardistimulaatori paigaldamisega.
Komplikatsioonidena võib raskematel juhtudel tekkida südame puudulikkus.

Ennetamine

SNS ei ole ennetatav.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrison’s Principles of Internal Medicine, 1998
Interneti andmebaasid

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee