Sapiteede vähk

Carcinoma ductus choledochus;Carcinoma vesicae fellae (ld.k)
Biliary carcinoma, Gallblader carcinoma (ingl.k)

Selgitus
Peamiselt mõeldakse termini all maksaväliste sapiteede vähki, see tähendab kasvaja asub sapipõies, maksast väljaspool asuvas ühissapijuhas või maksajuhas.

Ülevaade
Sapp on organismi poolt toodetud nõre, millel on väga oluline roll kanda toidu seedimises. Sapp toodetakse maksas ning liigub soolde just maksaväliste ning – siseste sapiteede kaudu.
Sapiteede vähk on Eestis nagu ka mujal maailmas väga harv haigus – näiteks avastati meil 1999. a. 16 sapipõie ning 21 maksaväliste sapiteede vähiga haiget. Haigus esineb rohkem naistel kui meestel.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Rohkem kui 80% sapipõievähiga inimestest on lisaks ka sapikivitõbi ning selle haigusega kaasnevad sümptomid. Teoreetiliselt võib muutunud koostisega sapp ning kivide liikumine põhjustada sapipõit vooderdavate rakkude ebanormaalset muutust ning lõpuks ka vähki.
Sapijuha ning ühissapijuha ebatüüpiline anatoomiline asetsemine võib ka olla üks soodustavaid faktoreid.
On püütud tõestada seost elustiili ning kahjulike harjumuste ning sapipõievähki haigestumise vahel, kuid tulemused pole eriti veenvad. Ilmselt on olemas ka mingi rassiline eelsoodumus, sest indiaanlastel ning neegritel on esinemissagedus palju kõrgem (sapipõie vähk).
Nagu kõigi teiste vähiliikide puhul, on uuritud ka sapiteede pahaloomulise kasvaja seotud geneetilise materjali muutusega.
Eelnevat kokkuvõttes: sapiteede vähi tekkes on kindlasti mitu erinevat riskifaktorit haaratud ning praegusel hetkel ei ole päris ühest arusaama, mis on neist kõige ohtlikum.

Sümptomid ehk avaldumine

Sapipõie vähk diagnoositakse tavaliselt juhuslikult – juuresoleva sapikivitõve foonil. Sapiteede vähile iseloomulikud sümptomid sõltuvad kasvajakolde asukohast ja sellest, milliseid lisastruktuurid on haaratud.
Kui kasvaja on sapipõies, siis on sümptomid väga sarnased sapikivitõvele: valud ülakõhus (võivad olla paremal pool tugevamalt kui vasakul pool), iiveldus, oksendamine, palavik.
Kui kasvaja on haaranud maksavälised sapiteed, siis tekib maksast sapi äravooluhäire, mis väljendub naha kollakaks muutumises.
Iseloomulik kasvajale on see, et kollaseks muutumine toimub aegamööda ning kuskilt ei valuta.  Kuna inimese eritised (väljaheide ning uriin) saavad oma iseloomuliku värvi just sapiringest, siis alati kui on haaratud haigusprotsessist sapiteed toimub ka nende värvi muutus: väljaheide savikarva ning uriin kohvipaksu taoline tume.
Kui sapiteede vähk on kaugele arenenud, siis võivad esineda vähktõvele omased mittespetsiifilised tunnused: kaalulangus, isutus, loidus, väsimus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Alustatakse tagasiulatuvast uurimisest, et kuidas konkreetne kaebus on tekkinud ja mis sellega kaasnenud on.  Lisaks füüsiline läbivaatus ehk kõhu palpatsioon, rektaalne  uurimine.
Järgmiseks võetakse vereproovid, mille abil saab hinnata, kas tegemist on põletikulise muutusega (sapipõie põletik, sapikoolika), kas haigusest on haaratud sapiteed, millised on maksa funktsionaalsed näitajad.
Seejärel ultraheliuuring, mis on vajalik hindamaks, kas tegemist on sapipõiekividega, milline on sapipõiesein ning kas esineb sapi äravoolu häiret maksast.
Kui eelnenud uuringute järgselt on jäänud mulje pahaloomulisest protsessist, suunatakse inimene kompuutertomograafilisele uuringule, mis võimaldab suhteliselt kindlalt hinnata protsessi iseloomu (kas pahaloomuline või mitte), asetsust ning naaberorganite haaratust.

Ravivõimalused

Sapiteede vähi peamiseks ravimeetodiks on operatsioon, millele lisaks olenevalt kasvaja suurusest ning ulatusest võib lisanduda  keemiaravi erinevate preparaatidega.
Operatsioon võib mahult olla tervendav või palliatiivne (elu pikendav). Lõikused hõlmavad endas vähist haaratud sapiteede ning teiste struktuuride väljalõikamist, sapi normaalse sooldejõudmise kindlustamist (erinevad ühendused sapiteede/maksa ja soole vahel).
Palliatiivse ravimeetodina võidakse kasutada ka stentimist ehk sapiteedesse paigaldatakse peenike toru sapi äravoolu soodustamiseks.
Kui vähkkasvaja on hinnatud opereeritavaks või kogu kasvaja pole esimesel lõikusel eemaldatav, teostatakse lisaks keemiravi. See on väga oluline, sest nii on võimalik allesjäänud vähki algkoldes ning siiretes ehk metastaasides “surmata”.

Prognoos

Sapiteede vähi prognoos on halb. Sapipõie vähi puhul ei elata diagnoosimisest alates rohkem kui 6-7 kuud. Samas juhuslikult sapipõie eemaldamisel avastatud sapipõievahi puhul elab kuni 5 aastat 12%. Maksaväliste sapiteede vähi puhul on üldine 5 aasta elulemus 3% ning nendest, kellel on õnnestunud teha radikaalne (see tähendab – kogu kasvaja on eemaldatud) operatsioon, elab 5 aasta pärast kuni 25 %.

Ennetamine

Et pole veel täiesti selge, miks selline haigus üldse tekib, siis pole ka  ühtset arusaama, mida vältimiseks ette võtta. Kuna pole ka mingit eriti selget riskifaktorit, siis on inimese enda teha suhteliselt palju: ennast ning oma hädasid tuleb jälgida ning kahtluse korral kontrollida lasta.

Kasutatud kirjandus
J. Norton, R. Bollinger “Surgery: Basic Science and Clinical Evidence” 2000
www.emedicine.com