Südamepuudulikkus

Insufficientia cardiovascularis (ld.k)
Cardiac failure (ingl.k)

Seletus
Olukord, kus süda on kaotanud võime efektiivseks tööks, mistõttu tekib vereringe puudulikkus.

Ülevaade
Südamepuudulikkus on sage haigus, eriti vanemas eas. Peaaegu iga südamehaigus võib tüsistusena viia südamepuudulikkusele. Haigus esineb sagedusega u. 10:100 inimese kohta (vanemas eas).
Vastavalt haiguse avaldumise kiirusele eristatakse ägedat ja kroonilist südamepuudulikkust.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Süda peab igas süstolis (ca 60-100´ minutis) pumpama ringesse piisavalt arteriaalset verd, et kõigi organismi elunditeni jõuaks vajalik kogus hapnikku ning toitaineid. Samuti tagab südame töö venoosse vere ringe, mille kaudu eemaldatakse elundite töö jääkproduktid. Südame funktsiooni halvenemisel kujuneb vereringe puudulikkus, mille tagajärjeks on paljude kehaorganite töö häirumine. 

Südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase paksenemise (hüpertroofia) ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb progresseeruvalt, avaldudes südamepuudulikkuse kliiniliste sümptoomidena.
Tekkepõhjuseid on mitmeid: kõrgvererõhutõbi, südameklappide haigused, südame kasvajad, kardiomüopaatiad jpm.
Ägeda (tekib kiiresti) südamepuudulikkuse põhjuseks on valdavalt mõni äge südamehaigus: südamelihase infarkt, arütmiad, müokardiit, hüpertensiivne kriis; kuid ka näiteks viirushaigus võib põhjustada kroonilise puudulikkuse dekompenseerumise ning avalduda ägeda puudulikkusena.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomid on erinevad ägeda ning kroonilise südamepuudulikkuse korral, mistõttu vaatleme neid eraldi.
Äge südamepuudulikkus avaldub kopsuturse ja /või kardiogeense šokina.
Sümptoomidena esinevad hingeldus, hapnikupuudus (avaldub sinaka naha ehk tsüanoosina), külm higi ning köha. Kardiogeenset šokki iseloomustab vererõhu langus, teadvuse hägustumine, uriini vähenemine – üliraske seisund!
Krooniline südamepuudulikkus avaldub tagasihoidlikumalt ning kaebused kujunevad pikema aja vältel: hingeldus füüsilisel pingutusel, jalgade tursed, isupuudus, kaalu tõus, väsimus ning nõrkus, köha, uriini vähesus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnostilised meetodid on nii ägeda kui kroonilise puudulikkuse korral põhimõtteliselt samad, kuid esimesel juhul oleneb kõik isiku seisundist.
Esmasel läbivaatusel leitakse kiirenenud südame löögisagedus, arütmiad; kopsude kuulatlusel märjad räginad (vedeliku kogunemisest kopsu). Kroonilise puudulikkusega haigel on tavaliselt tursed jalgadel, suurenenud maks ning kõhuõõnes oleva vedeliku korral astsiit.
Uuringutest teostatakse esmalt elektrokardiogramm (südamefilm) ja/või ehhokardiogramm (südame ultraheliuuring), mis näitavad südame seisundit ning töö efektiivsust.
Röntgenülesvõte rindkerest annab informatsiooni nii südame kui kopsude kohta.
Lisaks võib vajalikuks osutuda südame kateteriseerimine, mille käigus uuritakse kontrastaine ning röntgeni abil südame pärgarterite seisundit.
Alati teostatakse vere- ja uriinianalüüsid. Uriinianalüüs näitab, kas vähenenud verevool neerudesse on kahjustanud nende funktsiooni.

Ravivõimalused

Äge südamepuudulikkus vajab tavaliselt kiiret haiglaravi, mis toimub intensiivravipalatis. Kopsuturse korral toetatakse hingamist (vajadusel hingamisaparaadiga) ning püütakse eemaldada vedelikku (diureetikumidega), et taastada normaalne gaasivahetus kopsudes.
Kardiogeense šoki ravis on põhikohal adekvaatse vereringe tagamine mitmete ravimite abil, rütmihäirete ravi ning südame löögijõu tugevdamine.

Kroonilise südamepuudulikkuse ravis on kasutusel mitmeid erinevaid ravimeid: diureetikumid (furosemiid) vedeliku väljaviimiseks, löögijõu tugevdajad (digoksiin), AKE inhibiitorid (enalapriil) vererõhu ning vereringe normaliseerimiseks, AT retseptori antagonistid (losartaan), antiarütmikumid rütmihäirete raviks.

Suure hulga ravimite kõrval on oluline muuta elustiili: normaliseerida kehakaal, loobuda suitsetamisest ja alkoholist, toituda tervislikult ning piirata soola- ja vedelikutarbimist.  Vastavalt ettekirjutusele tuleb säilitada füüsiline aktiivsus lubatud koormuse piirides.

Prognoos

Südamepuudulikkus on raske krooniline haigus, mis teatud soodustavate faktorite mõjul võib põhjustada ägedat südame puudulikkust ning äkksurma. Siiski on enamasti võimalik südamepuudulikkust hoida kompensatsioonis mitmete ravimite abil ning järgides režiimi.
Ägeda südamepuudulikkuse tekkimisel on surmlõppe oht suur.

Ennetamine

Südamepuudulikkust saab ennetada peamiselt tervislike eluviisidega, kuna enamasti tekib südamepuudulikkus isheemiatõve ehk südame veresoonte lubjastumise tüsistusena.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrison’s Principles of Internal Medicine, 1998
Interneti andmebaasid