Skolioos
ka lülisamba kõverdumine. Scoliosis
(ld.k.) Scoliosis (ingl.k.)
Selgitus Skolioosi korral on tegemist lülisamba
haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed
lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks
assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10°
Cobbi järgi.küljele.
Ülevaade Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus
on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid
sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused
head.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna,
nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba
haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis
pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning
tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt
lülisamba nimme- ja/või rinnaosa.
Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk
idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid. Skolioos
võib olla kaasasündinud või elu jooksul
omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on
looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng.
Elujooksul omandatud juhtudel võivad põhjuseks olla ainevahetuse
häired (rahhiit) või närvihaigused (lastehalvatus,
laste tserebraalparalüüs), sageli aga hoopis pidev vale
istumisasend (!). Osadel juhtudel aga jääbki haiguse põhjus
ebaselgeks.
Sümptomid ehk avaldumine
Haiguse algstaadiumis ei pruugi olla mingeid erilisi sümptomeid. Avaldumine
on erinev vastavalt sellele, millises selgroo osas kõverdus on
tekkinud. Patsiendi ettekummardamisel tekib skolioosi korral lülisamba
pöörlemise tõttu rinna osa muutuse korral roide küür ja nimme
osa moondumise tõttu nimmepiirkonnas lihasvall. Moondumisi
mõõdetakse spetsiaalse riistaga -- skoliomeetriga. Skolioosi
süvenemisega tekib õlgade asümmeetria: üks õlg on kõrgemal kui
teine. Samuti võib tekkida lonkamine, mis on tingitud jäsemete
erinevast pikkusest. Kaugele arenenud juhtudel, kui kaasneb rindkere
deformeerumine, võiavd probleemiks olla hingamishäired
ja südamepuudulikkus.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Haiguse diagnoosimist alustatakse alati välisest vaatlusest
ja katsumisest, samuti lastakse painutada külgedele ja
ette. Kindlasti on vajalikud röntgenülesvõtted ja/või
kompuutertomograafia.
Ravivõimalused
Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. Kui organism on kasvamise
lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav
ravikehakultuuri rakendamine, et seljalihased tugevaks
võimelda. Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on
soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida
edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja
ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (ehk võimlamisest ei
piisa), kui on tekkinud juba rindekere organite haiguslikud muutused, tehakse
operatsioon.
Prognoos
Mida nooremas eas skolioos tekib, seda suurem on progresseerumise oht.
Skolioos süveneb ka peale kasvu lõppemist. Kaasasündinud skolioos progresseerub
väga järsku kiire kasvuea perioodis. Kui on tekkinud lülisamba kõverdumine, siis
see jääbki püsima. Võimalik on vältida kõverdumise süvenemist.
Ennetamine
Tuleb jälgida noorukite ja laste eluviise, et istumeseks oleks alati sobiv
tool ning asend, kooliranits peaks olema alati 2 sangaga. Olulisel kohal on ka
kehaline kasvatus ja sportimine. Kaasasündinud ja närvihaigustest põhjustatud
skolioos pole kahjuks võimalik ennetada.
Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern
|