1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Stress

Stress (ingl. k)

Selgitus
Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele.

Ülevaade
Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed.
Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust.


Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse.
Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla väsimus, peavalu, kurbus, unehäired, keskendumisraskused, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid suhtlemisel jne. Kui stress on pikaajaline, organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb.

Sümptomid ehk avaldumine

Stressi esmasteks sümptomiteks on tavaliselt väsimus ning keskendumisraskused.
Sageli esinevad ka peavalu (lihaspinge kasvust ja/või kõrgenenud vererõhust), tavaliselt rohkemal määral higistamine, närvilisus, ärevus- või abitustunne, kergesti ärrituvus, unehäired, liigsöömine või vastupidi  isutus.
Immuunsüsteemi nõrgenemisest pikaajalise stressi tõttu haigestutakse sagedamini, eriti nakkustesse (nt grippi).

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Juhul kui tervisehäirete  väsimus, unehäired, peavalu jm  põhjus on ebaselge, tuleks otsida professionaalset abi (arst, psühholoog). Sageli selgub probleem vestluse käigus.
Samas on stress suures osas iga inimese enda “diagnoosida”. Stressi ära tundmine sõltub sellest, kui hästi inimene ise ennast tunneb. Millal inimene peab stressi enda jaoks liiga tugevaks või igapäevaelu segavaks, on väga individuaalne.

Ravivõimalused

Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Tuleks üle vaadata oma prioriteedid. Ei tohiks ära unustada oma tervist.
Oma murega ei tohiks üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Samas ei ole mõtet ka püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt.
Vaimseid pingeid on hea proovida tasakaalustada füüsilise koormusega, näiteks tegeledes endale meeldiva spordialaga.
Sageli rahustab ja tõstab toonust näiteks looduses viibimine, kus inimene saab tunda end vabalt ning olla loomulik.

Prognoos

Prognoos sõltub sellest, kui vara inimene aru saab, et stress on muutunud liiga tugevaks ja/või pikaajaliseks ning otsib/leiab probleemile sobiva lahenduse.
Lähtudest sellest, et probleemidel on kalduvus laheneda, võib väita, et stressi korral on prognoos hea. Seda küll juhul, kui pingeid ei maandata alkoholi ja/või narkootikumide kuritarvitamise näol  nende abil on võimalik vaid olukorda halvendada.

Ennetamine

Iga inimene peab ise õppima oma eluga toime tulema ning leidma sobiva viisi liigse stressi ära hoidmiseks või selle maandamiseks.

Kasutatud kirjandus
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee