1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Sudecki sündroom

ka Sudecki atroofia
Sudecks posttraumatic reflex atrophy (ingl. k)

Selgitus
Sudecki sündroomiks  nimetatakse trauma järgset turse ning tugeva valuga kulgevat intensiivset luu hõrenemist ehk osteoporoosi traumeeritud piirkonnas.

Ülevaade
Sudecki atroofiat võib esineda nii luumurdude kui ka kergemate traumade järel.
Kipsi pandud jäseme luu hõreneb sageli väga intensiivselt.


Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Sudecki sündroomi täpne tekkepõhjus on teadmata. Teket soodustab trauma järgne immobilisatsioon (näiteks kui jäse on kipsis), mistõttu võib olla häirunud vere- ning lümfiringe. Kahjustunud võivad olla ka väikesed närvid trauma piirkonnas.
Osadel juhtudel on tegemist sümpaatilise närvisüsteemi poolt vallandatud reaktsiooniga, mistõttu võib tekkida  tühisest ärritusest põhjustatud ebaproportsionaalselt tugev valu, valupiirkonnas turse, vereringe muutustest tingituna nahatemperatuuri või värvi muutus, tugev higistamine.

Sümptomid ehk avaldumine

Sudecki sündroomi korral võib esineda valupiirkonna turse, vereringe muutustest tingitud nahatemperatuuri ja/või värvi muutus, naha higistamine, tühisest ärritusest põhjustatud ebaproportsionaalselt tugev valu.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Sudecki sündroomi võib diagnoosida kaebuste (tugev valu), välise vaatluse (turse, higistamine, naha värvus) ning röntgenpildi alusel.
Röntgenülesvõttel võib näha pehmete kudede turset ja rasket kiiresti laienevat osteoporootilist ehk luu hõrenemisega ala.

Ravivõimalused

Sümptomite ilmnedes alustatakse hea vereringe tagamiseks intensiivset liigutusravi.Vajadusel ka kasutatakse valuvaigisteid.
Kui näiteks kodarluumurruga inimesel on käes valu ja sõrmed tursuvad, on raviks intensiivne sõrmede rusikasse painutamine käe kõrgemale tõstetud asendis, mitte suurem immobilisatsioon!

Prognoos

Probleemi õigeaegsel avastamisel ning ravi alustamisel on prognoos tavaliselt hea, valu ja turse kaovad, luu hõrenemine pidurdub ning luu tihedus normaliseerub aja jooksul.

Ennetamine

Sudecki sündroomi tekke ennetamiseks on soovitav piisav liigutusravi kipslahastatud jäsememurdude korral.
Soovitav on ka tabatud jäseme kõrgem asend traumast tingitud tursumise takistamiseks.

Kasutatud kirjandus
Medicina, “Üldarsti käsiraamat”, 1999
Medicina, "Radioloogia", 1995
“The Merck Manual”, 1999

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee