Söögitoru atreesia
ka seedetrakti ülemise osa
avanematus; ösoofaguse atreesia; kaksteistsõrmiksoole avanematus
(duodenaalatreesia) Atresia oesophagi; atresia duodeni
(ld.k) Esophagal atresia, duodenal atresia (ingl k)
Selgitus Kaasasündinud väärarend kus söögitorul või
kaksteistsõrmiksoolel puudub valendik.
Ülevaade Söögitoru atreesia esineb sagedusega 1:3000
vastsündinu kohta. Sageli kaasuvad teiste organite arenguanomaaliad
(südames, kuseteedes, luudes). Kaksteistsõrmiksoole atreesiat esineb
sagedusega 1:10000. Haigus esineb sagedamini enneaegselt sündinud (enne 37.
rasedusnädalat) ja Downi sündroomiga lastel. Haigus avaldub juba esimestel
elupäevadel ning ravi on alati
kirurgiline.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Söögitoru atreesia tekkepõhjusi ei teata. Söögitoru lõppeb
umbselt või esineb ühendus ehk fistul hingetoruga. Sel
juhul võib sülg sattuda hingamisteedesse, mis raskendab
hingamist.
Duodeenumi atreesia põhjuseid
samuti ei teata. Soolesulguse võivad põhjustada erinevad
mehhanismid: Suur ringikujuline kõhunääre, mis rõhub
soolele Sidekoelised liited
sooles Peensoole lingu üleminek
kaksteistsõrmiksoolest ja selle kinnisurumine Valesti arenenud ja
kulgevad veresooned Suur tsüst
kõhuõõnes Duodeenumil pole arenenud
valendikku. Haigute kahtlus võib tekkida raseduse ajal tehtaval loote
ultraheliuuringul.
Sümptomid ehk avaldumine
Söögitoru atreesia korral tekivad sümptomid tundide jooksul
peale lapse sündi. Esineb rohke süljeeritus, kuna takistatud on
sülje neelamine makku. Kaasuda võib ka köha ja vahutav
eritis suust juhul, kui esineb söögitoru ühendus hingetoruga.
Duodeenumi atreesia korral avalduvad haiguse tunnused
esimestel elupäevadel, kui tekib korduv rohke oksendamine.
Olenevalt soolesulguse kõrgusest on oksemassid kas sapisegused
või vesised. Sapise okse korral on looteroe heledat
värvi (tavapäraselt mustjas). Lapse kõht suureneb.
Pidevast oksendamisest muutub kehavedelikes olevate ainete tasakaal ja
lapse üldseisund muutub raskeks.
Oksemasside sattumisel
hingamisteedesse võib areneda kopsupõletik, mille süvenemisel
tekib hingamispuudulikkus ja üliraske
seisund.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Sondeerimine ehk peene toru viimine makku: söögitoru
atreesia korral ei ole võimalik sondi makku viia, see näitab, et söögitorus on
sulgus. Röntgenülesvõttel saab kontrollida, kas
röntgenkontrastne aine läbib söögitoru ja läheb makku või peetub söögitorus.
Ravivõimalused
Mõlema haiguse raviks on vaja teha operatsioon. Enne
seda peab aga parandama lapse üldseisundit. Selleks peab ära
imema ehk kõrvaldama seedetrakti sattuva sülje ning last ei tohi
toita. Tema vedeliku- ja energiavajadus kaetakse veeni manustatavate
vedelikega. Kui lapse seisund on paranenud, tehakse operatsioon. Kui
söögitoru otsad ulatuvad kokku siis nad ühendatakse. Vajalik võib olla korduv
opereerimine ja eelnev soole otste venitamine. Kaksteistsõrmiksoole otsad
ühendatakse või eemaldatakse kõhuõõnest
soolele suruv organ.
Prognoos
Prognoos sõltub sellest, kui raskeks kujunes lapse seisund ja kui kiiresti
alustati raviga. Kuna haiguse tüsistused (kopsupõletik, vedeliku puudus) on
tõsised, on võimalik ka haiguse lõppemine surmaga. Tihti
saab määravaks kaasuvate väärarendite tõsidus ja eluohtlikkus. Peale
operatsiooni jääb sageli probleemiks toidu tagasiheitmine ehk
refluks.
Ennetamine
Kuna haiguse põhjust ei teata siis ei saa seda ennetada. Võimalik on haiguse
varane diagnoosimine loote
ultraheliuuringul.
|