1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Suure varba kõverdumine

Suure varba kõverdumine
Hallux valgus (ld.k.)
Hallux valgus(ingl.k.)

Selgitus
Haiguse korral on tegemist suure varba kõverdumisega väljapoole ehk teiste varvaste suunas.

Ülevaade
Haigus esineb sagedamini naistel, enam siiski kesk- ja vanemas eas.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid on vaja teha
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Suure varba pideva koormuse tagajärjel tekib limapauna põletik ning varba sisepinnale tekib luuvohand, mis võib põhjustada valu ning on kosmeetiliselt häiriv.
Haiguse tekkimise põhjust seostatakse pikaaegse ebamugava ja kitsa jalatsi kandmisega ning ka töötamisega püstiasendis.
Lisafaktoriteks on kindlasti pöiavõlvi lamenemine ehk lampjalgsus ja nõrgad jalalaba ehk pöia lihased.
Suure varba kõverdumist esineb ka perekonniti.

Sümptomid ehk avaldumine

Suur varvas hakkab tasapisi kõverduma II varba suunas ja lõpuks moondub ka II varvas. Suure varba ja pöia vahelise liigese piirkonda tekib kõva paksend ehk “kont”.
Kuna pöial toetuspinnad muutuvad, siis tekib jalalaba ülekoormusest valu.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid on vaja teha

Haigust on võimalik kindlaks teha välise vaatluse ja katsumise abil ning lisaks tehakse röntgenfilm.

Ravivõimalused

Kerge kõverdumise korral on võimalik suure varba asendit korrigeerida ortopeedilise jalatsiga ja lisaks asteda suure ja II varba vahele spetsiaalne tugi. Viimane toetab varvast ega lase tal rohkem küljele ära vajuda.
Sagedamini tuleb siiski teha operatsioon, et varba asendit korrigeerida.

Oluline on jätkata ortopeedilise toe kandmist varba vahel ja ka kasutada võimalikult kvaliteetset ortopeedilise tallaga jalatsit.

Prognoos

Suure varba kõverdumine on pöördumatu protsess, mida on võimalik piirata.

Ennetamine

Peamine on kanda mitte väga kõrge kontsaga ja kitsaid jalatseid.

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee