Skisofreenia
Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia
(ingl.k)
Seletus Skisofreenia on psühhooside hulka
klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt
teada.
Ülevaade Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis
avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine
erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud.
Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale.
Agressiivsust ja ennast või teisi hävitavat käitumist tuleb harva
ette. Skisofreenia esinemissagedus on ligikaudu 1% t. Haigestutakse
tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem
kui naistel. Skisofreeniat jagatakse alavormideks:
× paranoidne skisofreenia - inimene arvab, et teda
kiusatakse taga või jälitatakse; × hebefreenne vorm -
inimese kõne on seosetu ja käitumine arusaamatu, esineb palju veiderdusi;
× katatoonne vorm - inimene kas ei reageeri millelegi
ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu välisele
regulatsioonile; × lihtne skisofreenia - aeglaselt
süvenevad negatiivsed sümptomid.
Tekkepõhjused ja-mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja-mehhanismid
Skisofreenia täpset põhjust ei teata. · Umbes 10%-l skisofreenia all
kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. Järelikult võiks haigus olla
pärilik. · Seoses skisofreeniaga on leitud
väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid
anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja
normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks
ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. · Üheks haigust vallandavaks
teguriks peetakse stressi, mis kaasub äkilistele sündmustele,
nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus. Pikaajaline stress,
nagu pinged peres võivad samuti haiguse esile kutsuda. · Aju
neuromediaatorite osas on oluline roll dopamiini
"ületootmisel", dopamiin on keemiline ühend, mis vastutab
närviülekannete eest ajus. Kui dopamiiniretseptorid ravimiga blokeerida, siis
osa skisofreenia sümptomitest kaob. · Kasvukeskkond
mõjutab suuresti seda, kas skisofreeniasoodumusega isikud haigestuvad või
mitte.
Meeste ja naiste skisofreenial on palju erinevaid jooni. Naistel avaldub
skisofreenia raskemaid vorme harvemini, mis naisi kaitseb, ei ole lõplikult
selge (põhjuseks peetakse naissuguhormooni kaitsvat toimet ja meeste halvemat
stressitaluvust). Väidetavalt on skisofreeniasse haigestumine vähenemas, kuid
kindlad tõendid selle kohta puuduvad (põhjusi tuuakse mitmeid, sealhulgas ravimi
kvaliteedi tõus, varasem diagnoosimine ja parem meditsiiniteenistus üldse).
Sümptomid ehk avaldumine
Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks - mis on
inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsed sümptomid - mis
on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise
puudumine. Positiivsed sümptomid: inimesele
võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu
poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu
mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu
või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt
oma teadmistele ja haridusele.
Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise,
haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult
olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli
kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse
inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed
ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei
usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest
jne.; võib esineda suurusluul - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen
maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva meeleolu ajendil, võivad
alguse saada hallutsinatsioonide seletamisest iseendale või kogetud aistingu
baasil.
Negatiivsed sümptomid: mõjutavad inimese huvi,
energiat, emotsioone ja algatusvõimet. Negatiivsete sümptomite tulemusel isik ei
näe enam vaeva, et välja minna, loobub pesemisest või enda korrastamisest, ei
ärritu ega näita üles entusiasmi millegi vastu. Inimene hakkab vältima teiste
inimestega kokkusaamisi, räägib vähe või üldse mitte. Negatiivsed sümptomid
häirivad pereliikmeid. Neile tundub, et justkui see isiksus, keda nad teadsid,
oleks asendatud kellegi võõraga, kes ei taha midagi teha. Pereliikmetel oleks
kasulik teada, et selline käitumine on suuresti põhjustatud luuludest ja
hallutsinatsioonidest, mis haaravad inimese oma "võimusesse".
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Positiivsete ja negatiivsete sümptomite ülestähendamiseks kasutatakse
psühhiaatrilisi skaalasid. Sümptomid peavad olema täpselt
dokumenteeritud, sest nad võivad ajas muutuda. Üldseisundi poolest tervel
inimesel võivad vajalikuks osutuda järgmised uuringud: · uriinis
ravimi ja narkootiliste ainete sisaldus, · samuti ülevaade
neerude funktsioonist, · mitmete elundite seisundit
näitavad vereanalüüsid. Kuna mitmed ajuhaigused võivad
samuti anda psühhoosi, siis on kohane ka aju
kompuuterdomograafiline või magnetresonants
uuring.
Ravivõimalused
Kui inimene esmakordselt haigestub, siis harilikult teda ravitakse haiglas,
et oleks võimalus täpselt hinnata seisundit ja olla kindel diagnoosis.
Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale, et nad on
haiged ja keelduvad ravist, kuigi nad seda hädasti vajaksid. Seega näeb Eestis
vastuvõetud psühhiaatriaseadus ette, et kui inimene oma häire tõttu on muutunud
ohtlikuks endale või teistele, siis rakendatakse tema puhul tahtest
olenematut haiglaravi.
Neuroleptikumid vähendavad erinevate skisofreeniailmingute
avaldumist, kuid samal ajal võivad põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid - liigutuste
aeglust, unisust ja kehakaalutõusu. Kuna haiguse kordumise tõenäosus on
suur, siis on soovitav ravimeid tarvitada aastaid - vastavalt vajadusele kas
pidevalt või teatud vaheaegadega. Kaua toimivaid ravimvorme
(depoopreparaadid) manustatakse ühekordse süstena ja selle
ravimi toime kestab ligikaudu 1kuu. Sageli inimesed eelistavad seda ravimvormi,
sest sellega väheneb risk, et mõnel päeval ununeb ravim võtmata. Mistahes
ravimvormi ka ei kasutata, on kõige olulisem, et inimene ise mõistaks pikaaegse
ravi vajalikkust. Samuti oleks oluline liituda
psühhoteraapia rühmaga. Olulisel kohal on ka niinimetatud
peresekkumine, mille eesmärk on muuta pere miljööd soodsamaks,
jagada teadmisi haiguse kohta ja tõhustada pere oskusi stressiga
toimetulekul. Nii Tartus kui Tallinnas on loodud spetsiaalsed päevakeskused
psüühikahäiretega inimestele ja nad töötavad klubimaja põhimõtetel. (Tallinnas
Haabersti klubimaja, Merimetsa tugikeskus, Tartu Vaimse
Tervise Hooldekeskus).
Prognoos
Skisofreenia kulg ja prognoos ei ole üheselt määratletavad. Raviga saab
kergendada haiguse kulgu ja parandada oluliselt prognoosi, kuid ravi on
pikaajaline ja ei kõrvalda haiguse tekkepõhjust. On kujunenud tavaarusaamaks, et
üks kolmandik skisofreeniahaigeist paraneb hästi, teisel kolmandikul esineb
püsivaid sümptomeid ja viimasel kolmandikul muutub haigus krooniliseks.
Ennetamine
Peavigastused, alkohol ja uimastid võivad kaasa aidata psühhooside tekkele -
seega nende vältimine vähendab skisofreeniariski.
|