Salmonelloos
Salmonelloses (ingl.k.)
Seletus Salmonelloosiks nimetatakse
Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud
soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on
liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku.
Ülevaade Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid
Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk
salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on
Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum
salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse
tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis
limane ja/või verine väljaheide ning palavik.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti
kaudu saastunud toidu või joogiga.
Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide
sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased
haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud
ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid
paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates
lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga
ning eritavad toksiine ehk bakterimürke.
Sümptomid ehk avaldumine
Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud
toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu,
oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Tavaliselt paranetakse
2-3 päevaga ilma ravita. Väljaheitest võib aga baktereid leida isegi mitmeid
nädalaid peale sümptomite kadumist. Imikutel, raukadel ja raske
immuunpuudulikkusega AIDS-i haigetel võib aga salmonella-enteriit väga
raskelt kulgeda ja isegi surmaga lõppeda.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Salmonelloosi kindlaks tegemiseks otsitakse baktereid
väljaheitest. Kasutatakse ka salmonella vastaste
antikehade määramist verest.
Toidumürgituse kahtlusel püütakse bakterit leida ka
toidujääkidest ning oksemassidest.
Ravivõimalused
Salmonellaenteriidi puhul on oluline jälgida, et eriti imikutel ja eakatel
inimestel ei tekiks organismis vedelikupuudust. Kui varem
arvati, et kergematel juhtudel antibiootikumidega ravimine haiguse kulgu ei
lühenda, siis viimasel ajal soovitatakse ka ägeda salmonelloosi puhul kasutada
antibiootikumravi - fluorokinoloone.
Salmonellakandjate - kaebusteta inimesed, kellel on kindlaks tehtud
bakterikandlus - ravimiseks on tõhus antibiootikum
tsiprofloksatsiin.
Prognoos
Haigus kulgeb raskemini imikutel, raukadel ning nõrgestatud immuunsüsteemiga
inimestel, kuid tavapäraselt ei kujuta endast suurt ohtu.
Ennetamine
Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ
riikides on salmonelloosiohu tõttu turvalisem mitte süüa omletti ega
vähekeedetud kanamune. Ka majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest
toitudest võib saada salmonelloosi. Turistikõhulahtisuse ohtu võib tunduvalt
vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni
jälgides.
Kasutatud kirjandus 1. Infektsioonhaigused, AS
Medicina 2000 2. Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat, AS Medicina,
1998 3. Gerd Herold, Sisehaigused, 1999 4. Reisimeditsiini
teatmik, AS Medicina, 1998
|