1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Spondülolistees

Spondylolisthesis (ld.k.)
Spondylolisthesis (ingl.k.)

Selgitus
Spondülolistees on lülisamba haigus, kus üks lüli nihkub teise suhtes ette või taha.

Ülevaade
Haiguse sagedus on 5% elanikkonnast, naistel ja meestel võrdselt.
Spondülolistees paikneb tavaliselt nimme piirkonnas ja V nimmelüli nihkub ristluu suhtes ette või taha.


Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Lülisammas koosneb üksikutest lülidest, mis omavahel liigenduvad ja moodustavad ühtse terviku. Lülisammas jaotatakse ülevalt alla: kaelaosa (7 lüli), rinnaosa (12 lüli), nimmeosa (5 lüli), ristluu osa (lülid on siin ühendatud liikumatult) ja õndraluu. Lülikehad piiravad ruumi, milles asub seljaaju.

Haiguse tekkimine ei ole päris selge. Üheks põhjuseks arvatakse olevat lülisamba eelnev vigastus, mille järgselt tekib lülisamba sidemete nõrkus. Samuti võib olla põhjuseks lülikeha ebapiisav areng looteperioodis (düsplaasia).
Haiguse käigus kaob kontakt lülikehade liigenduvate pindade vahel ja ülemine lüli libiseb all asuva suhtes ette.

Sümptomid ehk avaldumine

Haiguse avaldumine on ebatüüpiline, see tähendab, et puuduvad just sellele haigusele omased sümptomid.
Probleemiks võib olla seljavalu ja selja väsimine nimmeosas. Samuti süveneb nimme piirkonnas olev nõgusus ehk lordoos.
Mõnedel juhtudel pole üldse mingeid sümptomeid ja haigus leitakse juhuslikult mõnel muul põhjusel tehtud röntgenülesvõttel.
Raskel juhul võivad tekkida närvijuure pitsumise sümptomid: valu kiirgub seljast jalga, samuti võib nahk alajäsemel muutuda tundetuks.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna

Spondülolisteesi saab diagnoosida röntgenülesvõtete abil.
Selleks, et hinnata seljaaju kanali ahenemist või närvijuure pitsumist, tehakse magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia.

Ravivõimalused

Enamustel juhtudest piirdub ravi selja ja kõhulihaste tugevdamises (ravivõimlemine, ujumine).
Osadel juhtudel kasutatakse lülisamba erilist tuge ehk korsetti.
Valude korral tuleb tarvitada põletikuvastaseid tablettte (diclofenac).
Operatsiooni vajavad umbes 20% haigetest, sel juhul toestatakse seldgroolülid metallplaatidega, et vältida liigset lülide liikuvust teineteise suhtes.

Prognoos

Kui on teostatud korralik taastusravi, siis kaebused vähenevad.
Võivad jääda seljavalud, mida saab leevendada valuvaigistitega. Kindlasti tuleb kanda korsetti, kui see on ette nähtud.
Ravivõimlemist tuleb teha pidevalt. Haigus ei põhjusta reeglina invaliidsust, kuid ebapiisava ravi korral jäävad kaebused püsima.

Ennetamine

Kuna haiguse tekkepõhjused päris selged pole, siis ennetada ka ei ole võimalik. Soovitav on sportlik eluviis, et lihsed oleksid tugevad.

Kasutatud kirjandus:

S. Terry Canale  Campbell´s Operative Orthopaedics

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee