Sinuiit, krooniline

ka krooniline ninakõrvalkoobaste põletik;
krooniline põskkoopapõletik
Sinuitis chronica (ld. k);
Sinusitis chronica (ingl. k).

Selgitus
Krooniliseks loetakse ninakõrvalkoobaste põletikku, kui äge põletik ei ole allunud ravile 1-3 kuu jooksul.

Ülevaade
Inimese nina koosneb ninaõõnest ja ninakõrvalkoobastest. Ninaõõs on ühenduses nina ümbritsevate, normaalselt õhuga täidetud ruumidega ehk ninakõrvalkoobastega. Suurimad neist on  põskede piirkonnas asuvad põskkoopad ja otsmiku piirkonnas asuvad otsmikukoopad.
Kõige sagedamini muutub põletik krooniliseks põskkoobastes, kuna seal esineb kõige rohkem ka ägedaid põletikke.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Sinuiiti põhjustab bakter, mis võib juba algselt asuda ninakõrvalkoopas või levida sinna ninast, hammastest. Siinustesse koguneb mäda ja lima.
Äge sinuiit muutub krooniliseks juhul, kui ravi on olnud ebaspiisav või, kui esineb kaasnevana mingi nina patoloogia (ninavaheseina kõverdus, polüüp, võõrkeha), mis sulgeb ühenduse ninakõrvalkoobaste ja ninaõõne vahel, takisades mäda ja lima lõplikku väljumist.
Hambajuure krooniline põletik võib samuti põhjustada kroonilist põskkoopapõletikku, kuna põskkoobast ja hambajuuri eristab vaid õhuke luuplaat.
Kui põletik on kestnud üle 1 kuu ja on takistatud mäda eritumine, hakkavad välja kujunema ninakõrvalkoobaste limaskesta pöördumatud muutused (limaskesta paksenemine, polüübid).

Sümptomid ehk avaldumine

Põhilised sümptomid on pikaaegne ninakinnisus (üle 1 kuu), lõhnataju langus, pidev vähese mädase eritise valgumine ninaneelu või eritumine ninast.
Harvem võib esineda valu põletikus oleva ninakõrvalkoopa piirkonnas.
Palavikku tavaliselt ei ole.
Kroonilise sinuiidi sümptomid on sageli üsnagi ebatüüpilised ja vähe väljendunud.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vaatluse käigus vaadeldakse ninapeegli abil nina eesmist osa.
Röntgenuuring ninakõrvalkoobastest tehkase selleks, et välja selgitada, kas põskkoopas on vedelikku või mitte.
Kompuutertomograafia ninakõrvalkoobastest on väga täpne röntgenuuring, mis võidakse teha selleks, et  vaadata kas ninakõrvalkoobastes on vedelik ja kas kaasub mingi nina patoloogia (ninavahesina kõverdus, polüüp).
Põskkoopa loputust kasutatakse põhiliselt sellisel juhul, kui muud uuringumeetodid puuduvad. Põskkoopa loputus on ühtlasi ka raviv protseduur- eemaldatakse mäda põskkoopast loputamise teel.
Mädase eritise külv võidakse teha selleks, et uurida millised bakterid seal kasvavad.

Ravivõimalused

Ravi eesmärgiks on eemaldada ninakõrvalkoobastest mäda.
Tablettravi antibiootikumidega on  ravimeetod, mille eesmärgiks on hävitada bakter. Ravikuuri kestus peaks olema vähemalt 3-4 nädalat nädalat. Valikravimiks on tsefalosporiinid.
Kindlasti on vajalik lisaks toetav ravi, millega püütakse limaskesta turset  ja taastada ühendus ninakõrvalkoobaste ja ninaõõne vahel. Selleks kasutatakse ninatilku (Otrivin, Xymelin) ja tablette (Sudafed, Rhinopront).
Kui põletik on põskkoopas, võib teostada põskkoopaloputust, millega on võimalik avada ninaõõne ja põskkoopa vahelist ühendust ja eemaldada mäda põskkoopast.
Üsna sageli ei ole tablettravist abi ja on vajalik operatiivne ravi, mille käigus avatakse põletikus ninakõrvalkoobas, puhastatakse ning kõrvaldatakse vajadusel mäda ja lima eritumist takistavad patoloogiad (polüübid, ninavaheseina kõverdus, võõrkeha). Need operatsioonid teostatakse ninaõõne kaudu.

Prognoos

Adekvaatse ravi puhul paranemine täielik, ravimata juhtudel võib aga põletik levida ümbritsevatele kudedele. 

Ennetamine

Sinusiidi muutumist krooniliseks on mõnikord võimalik ennetada ägeda sinusiidi õigeaegse ja adekvaatse raviga.

Kasutatud kirjandus
1. Üldarsti käsiraamat. Medicina 1999.a.
2. Korva-, nenä-, kurkutautioppi ja foniatrian perusteet. Korvatieto OY 1991.a.
3. The Merc Manual. 17th ed. 1999.a.