Süüfilisest tingitud liigespõletik

ka süfiliitiline artriit
arthritis syphilitica(ld.k)
syphilitical arthritis(ingl.k)

Selgitus
Liigeste põletik, mis tekib kaasasündinud või ka omandatud süüfilise tagajärjel.

Ülevaade 
Süüfilise korral võivad tekkida öised valud liigeste piirkonnas ja põletikunähud. Süüfilis haarab tavaliselt jäsemete suurtemad liigesed.
Samaaegselt võib olla kubeme lümfisõlmede suurenemine, on täheldatud juuste väljalangemist. Nahal võib olla hulgaliselt pisikesi punaseid täpikesi ja kõik testid, mis viitavad süüfilise nakkusele, on positiivsed

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Põhjuseks on ravimata süüfilis, mis on saadud kas sugulisel teel ( sugulise vahekorra ajal ei ole kasutatud kaitsevahendeid) või kokkupuutel süüfilise haigel oleva haavandiga (lad.k. ulcus durum – valutu, punetavate servadega väike haavand), mis tekib sinna, kust haigustekitaja on tunginud organismi.
Haigustekitaja tungib luudesse ja liigestesse, kus selle tagajärjel tekib põletik ning hakkab vohama sidekude.

Sümptomid ehk avaldumine

Esmasteks sümtoomideks on öised valud liigestes, nende kuumamine (põletiku tunnus), mis meenutab reumat.

Kahjustub tavaliselt üks liiges. Sagedamini põlve-, küünar-, hüppe- või õlaliiges. Vaatamata liigeste kuju ja suuruse suurtele muutustele on liikuvus ja funktsioon vähe häiritud.
Harva saavad kahjustada ka selgroo liigesed ja puusaliiges.

Diagnoosimine, ehk milliseid uuringuid võiks teha ja miks

Tuntuim süüfilise diagnostiline test on Wassermanni test verest, millega tuvastatakse haigustekitaja olemasolu organismis.
Lisauuringutena võidakse kasutada kompuutertomograafiat ning röntgenülesvõtet, et hinnata liigese kahjustuse suurust.

Ravivõimalused

Süfiliitilise artriidi raviks kasutatakse antibiootikume ja liigeskaebuste leevendamiseks manustatakse ka veel põletikuvastaseid preparaate.

Prognoos

Õigeaegse ravi alustamise korral on haigus võimalik kiiresti kontrolli alla saada. Organism sisaldab haigustekitajaid ja seega on teistele inimestele nakkusohtlik.
Hilise ravi alustamise korral on oht, et tekkivad süüfilisele iseloomulikud tüsistused.

Ennetamine

Kuna tegemist on peamiselt sugulisel teel leviva nakkusega, tuleks vältida seksuaalseid kontakte, kus ei kasutata kaitsevahendeid (kondoomid).