Südamelihase infarkt
ka müokardi infarkt;
südameinfarkt Infarctus myocardii (ld.k) Myocardial
infarction (ingl.k)
Seletus Verevarustuse katkemine mingis südame piirkonnas,
mille tagajärjel tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala.
Ülevaade Südameinfarkt on äkki tekkiv haigus, mille
põhjustab tavaliselt ühe veresoone või selle haru sulgus
trombi, harvem emboli või veresoone
spasmi tõttu. Infarkti puhul tunneb inimene rinnus tugevat valusööstu
ja sageli surmahirmu. Mida suurem on olnud verevarustuseta jäänud ala seda
suuremad on ka südamelihase kahjustused. Meestel on
südameinfarkt tunduvalt sagedasem kui naistel.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame
pärgarterites tekkinud lubjastused ning
nendele kinnitunud trombid; embolid,
mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame
veresooned; veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine,
sagedamini narkootikumide üledoosist;
Ligi 90%-l
juhtudest on tegu esimese mehhanismiga, mille aluseks on aastatega süvenenud
veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos (seda soodustavad riskifaktorid
on toodud allpool). Sel puhul kuhjuvad veresoonte seina mitmed ained, tekitades
veresoonte läbimõõtu ahendavaid kogumikke ehk naaste.
Naastudele aga kinnituvad kergesti vereliistakud, mis kogunedes
moodustavad trombi. See aga võib sulgeda veresoone
valendiku ning tekitada südameinfarkti. Südameinfarkt võib olla
tervet südame seinapaksust läbiv (transmuraalne) või vaid osa
seina haarav (subendokardiaalne). Esimesel juhul kulgeb infarkt
alati raskemini.
Sümptomid ehk avaldumine
Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid
päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt
valud südame piirkonnas, hingeldus ning
väsimus. Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest,
kui suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti sellest, milline
oli eelnev südame seisund.
Tavapäraselt tunneb inimene sügavat rasket
pigistus- ja valutunnet rinnaku taga, kuid kuni 10%
infarktidest kulgevad ilma valuta. Valu võib olla ka
seljas, õlas või vasakus
käes. Valu on tunduvalt tugevam varasematest episoodidest ning ei
leevendu oluliselt puhates või nitroglütseriiniga, põhjustades sageli
surmahirmu. Algava südameinfarktiga inimene võib
kaotada teadvuse.
Teadvusel inimene on
rahutu, kahvatu, higistav,
sõrmed ning huuled võivad olla sinakad ehk tsüanootilised ning
nahk jahe (verevarustuse häirumisest). Esineda võib nii vererõhu
langust (kujunemas on okk) või ka vererõhu
tõusu. Sagedane on ka arütmiate esinemine (südame
vahelöögid ehk ekstrasüstolid, kiire pulss ehk
tahhükardia jms), mis on tihti ka surmlõppe
põhjuseks. Südame töö häirumisest võib ka kopsudesse koguneda vedelik, mis
põhjustab kopsuturset ning
hingamisraskusi. Infarkt võib erinevatel inimestel olla väga
erineva raskusega, mistõttu kaugeltki mitte kõik nimetatud ilmingud ei esine
kõigil infarktihaigetel.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Südameinfarkti puhul on oluline kiire diagnostika. Informatsiooni annavad
sümptomid ning teadmine varem esinenud haigusnähtudest.
Tavaliselt diagnoosib infarkti juba kohale kutsutud kiirabiarst, kes ka koheselt
alustab ravi. Infarkti diagnostikas on kõige olulisem roll
elektrokardiogrammil, kus ilmnevad verevarustuse häiretest
tingitud iseloomulikud muutused ning arütmiad. Haiglasse jõudes tehakse
vereanalüüsid, millest saab määrata erinevate
ensüümide ehk fermentide (kreatiinkinaas, troponiin jt)
aktiivsust, mis infarkti korral on suurenenud ning kinnitavad diagnoosi.
Lisaks kasutatakse ka teisi diagnostilisi meetodeid, kuid need puudutavad
ravi ning üldseisundit.
Ravivõimalused
Südameinfarkti ravi peab olema kiire ning intensiivne, kuna esimesed
infarktijärgsed tunnid on kõige kriitilisemad. Raviga alustab juba
kiirabibrigaad ning haige toimetatakse võimalikult kiirest haigla
intensiivravi osakonda. Minutite jooksul võib tekkinud
arütmiast tingituna kujuneda südameseiskus ning
kliiniline surm, siis peab infarktihaiget
elustama. Ravis on seega oluline vererõhu
normaliseerimine, rütmihäirete kõrvaldamine ning kõigi
eluliste funktisoonide tagamine. Infarktihaige vajab sageli
hingamisaparaadi toetust ning hulgaliselt erinevaid ravimeid,
et päästa tema elu. Ravikompleksi kuuluvad rütmihäirete vastased
ravimid, verevedeldajad, vererõhku
hoidvad preparaadid, valuvaigistid jpm. Kindlatel
näidustustel kasutatakse ka trombolüüsi ehk ummistust
põhjustava trombi lahustamist veeni manustatavate spetsiaalsete ravimitega.
Teatud juhtudel kasutatakse ahenenud südame pärgarterite
laiendamist, mis teostatakse veresoonde viidava ballooni abil.
Südameinfarktiga inimese ravi on keeruline ning komplitseeritud. Ravitaktika
sõltub iga konkreetse patsiendi iseärasustest.
Prognoos
Infarktihaige prognoos sõltub infarkti suurusest ning asukohast, inimese
tervislikust üldseisundist, olemasolevatest südame- ja teiste elundsüsteemide
haigustest, vanusest, ravi alustamise kiirusest ning tekkivatest
komplikatsioonidest ehk tüsistustest (vererõhu langus ja okk, eluohtlikud
rütmihäired, südame rebend või kotjas laiend ehk aneurüsm, varevarustuse
puudulikkusest tingitud muud kahjustused). Kui haige suunatakse kodusele
ravile, peab ta hoolikalt järgima etteantud raviskeemi ning reiimi, et vältida
infarkti kordumist. 8-10% infarkti haigestunutest sureb ühe aasta jooksul.
Ennetamine
Et südameinfarkti põhialuseks on veresoonte lubjastumine ehk
ateroskleroos, siis on tähtis seda aastatega kujunevat haigust
juba varakult ennetada. Selleks on sobivad nn. kümme käsku,
mis üldjuhul sobivad ka juba infarkti läbi teinud
inimestele: ära suitseta võta üks
tablett (100mg) aspiriini päevas (kui see pole sinu
arsti poolt sulle keelatud) Kontrolli ning vajadusel ravi oma
vererõhku Kui sul on suhkruhaigus, ravi end korrektselt ning
kontrolli pidevalt veresuhkru taset Söö
tervislikult, ära liialda loomsete
rasvadega Kontrolli oma vere kolesteroolisisaldust
ning vajadusel alanda seda ravimitega Ole füüsiliselt
aktiivne Väldi liigse kehakaalu
tekkimist Käi regulaarselt arsti
kontrollil Informeeri alati arsti, kui sinu tervis
halveneb
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual, 1992 Harrissons
Principles of Internal Medicine, 1998 Sisehaigused, 1999
|