Söögitoru ahenemine
ka söögitoru striktuur Strictura
oesophagi (lad. k.) Esophageal stricture (ingl. k.)
Selgitus Söögitorustriktuuri korral on tegemist söögitoru
ahenemisega.
Ülevaade Striktuur tekib tavaliselt hapete või aluste
poolt põhjustatud söögitoru söövituse tagajärjel, aga ka umbes 10%-l inimestest,
kes kannatavad refluksösofagiidi all. Kuna söögitoru aheneb, tekivad
raskused söömisel. Ravi on peamiselt
kirurgiline.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Striktuur tekib hapete (nt.
äädikas) või aluste (nt.
seebikivi) söömisel/joomisel, lisaks happelise maosisu korduval
sattumisel ehk refluksil söögitorusse, mõnikord ka põletikulise
soolehaiguse ehk Crohni tõve korral.
Happed ja/või alused põhjustavad söögitoru söövituse. Nende
ainete tugeva toime tõttu kahjustuvad rakud sedavõrd, et ei suuda enam taastuda
ning need asenduvad sidekoerakkudega. Seega normaalsed elastsed
koed asendatakse tihke, küllaltki jäiga sidekoega, mistõttu söögitoru
valendik aheneb. Sõltuvalt kahjustuse ulatusest ning
sidekoe vohamisest, võib tekkida takistus, mistõttu toit ei
pääse enam vabalt söögitorust makku. Refluksösofagiidi ehk happelise maosisu
sattumisest põhjustatud söögitoru põletiku ning Crohni tõve korral hukkuvad
korduvate põletike tagajärjel söögitoruseina normaalsed rakud. Algul hävivad
söögitoru limaskesta kaitseks vajalikku lima tootvad rakud. Hiljem, kui kaitsvat
lima on vähem, kahjustuvad ka teised rakud kergemini. Sagedaste põletike tõttu
ei suuda rakud taastuda ega uueneda ning asenduvad hoopis tihke sidekoega,
mistõttu söögitoru valendik võib aheneda ja toit ei pruugi enam vabalt läbi
pääseda.
Sümptomid ehk avaldumine
Söögitoru seina kahjustuse tõttu võib olla valus neelata.
Mõnikord võib esineda rinnakutagust valu. Inimesel võib
olla tunne, nagu toit ei läheks vabalt alla, jääb kuhugi pidama. Seetõttu
hakatakse sageli eelistama vedelamaid toitusid ning aja jooksul võib tekkida
kaalulangus, organismi üldine nälgus, kuna
inimene ei saa kõiki eluks vajalikke aineid vedelast toidust kätte. Ägeda
söövituse korral võivad tekkida haavandid,
verejooks, söögitoru seina mulgustumine sel
juhul on tegemist juba eluohtliku seisundiga.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Söögitoru seisundi uurimiseks tehakse sageli endoskoopia.
Selleks viiakse suu kaudu söögitorusse elastne toru, mille otsas on optiline
silm. Sellega näeb muutusi söögitoru seinas, vajadusel võetakse ka
biopsia ehk koetükikesi mikroskoobiga uurimiseks. Mõnikord
tehakse söögitorust kontrastainega röntgenülesvõte selleks
joob inimene kontrastainet (röntgenpildil nähtavale tulevat ainet), seejärel
tehakse röntgenpilt ning sellelt on näha, kas see läbis vabalt söögitoru või jäi
kuhugi pidama: kas valendik on ahenenud või mitte.
Ravivõimalused
Ahenenud söögitoru proovitakse laiendada
balooniga, st suu kaudu viiakse söögitorusse sond peenike
kummitoru, mille otsas on täidetav balloon. Kitsenenud kohas see balloon
täidetakse ning sellega ühtlasi laiendatakse ka valendikku. Alati sellest aga ei
piisa. Sel juhul püütakse söögitoru normaalset läbitavust taastada
operatsiooni käigus.
Prognoos
Prognoos sõltub kahjustuse ulatusest ning ravi efektiivsusest.
Ennetamine
Söövituse vältimiseks oleks soovitav mitte juua tundmatut vedelikku, hoida
ohtlikke aineid lastele kättesaamatus kohas. Tablettide võtmisel tuleks
kindlasti juua vett peale, kuna mõnikord võivad need kleepuda söögitoru seina
külge ning seetõttu põhjustada põletikku. Refluksi korral tuleks süüa
väheses koguses korraga, vältida sagedast kummardumist, magada peaots kõrgemal.
Mõnikord on vaja seda ka ravida (maohappe tootmist väendavad tabletid:
ranitidiin, omeprasool).
|