Suhkurtõbi (II tüüp)

ka insuliinsõltumatu diabeet
Diabetes mellitus typus II (ld.k)
Non Insulin Dependent Diabetes Mellitus (ingl.k)

Selgitus
Suhkurtõbi on haigus, millele on iseloomulik liiga kõrge veresuhkru tase ning sellest tingitud häired.

Ülevaade
II tüüpi diabeet on palju sagedasem kui I tüüpi (vastavalt 85% ja 15% diabeetikutest). II tüüpi diabeeti põdejad on sageli >40 aastased ja neist enamik on ülekaalulised vanemad inimesed.
Skandinaaviamaades on haigestumus suhkruhaigusesse sage.
Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%;  kui mõlemad vanemad, siis 70%.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks.
Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/L. 

II tüübi suhkruhaiguse korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge -- seda nimetatakse hüperglükeemiaks.
II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine lähisugulastel ning kõrge vanus.
II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket.

Sümptomid ehk avaldumine

II tüüpi suhkruhaiguse puhul võivad haigustunnused (näiteks suu kuivus) peaaegu täielikult puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhuslikul vereanalüüsil.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoos põhineb vere suhkrusisisalduse määramisel kapillaar-(sõrmeotsa) või veeniverest. Diabeeti on alust diagnoosida juhul, kui veresuhkur on tühja kõhuga 2 korda järjest >6,7 mmol/l või kui juhuslikult pärast sööki võetud vereanalüüsis on glükoosisisaldus >11,0 mmol/l.
Ebaselgetel juhtudel tehakse suhkrukoormustest.

Ravivõimalused

Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel.
Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi.

Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks küllaldased. Enamik diabeetikuid vajab suhkrutaseme tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut tablettravimit või insuliini ja tabletti korraga.

Prognoos

Diabeedi hilistüsistused (veresoonte kahjustusest põhjustatud infarkt, insult, gangreen, nägemise kaotus, neerupuudulikkus) võivad tekkida aastatepikkuse haiguse järel. Seda soodustavad suitsetamine, kõrgvererõhutõbi ning ülekaalulisus.
Hilistüsistusi saab vältida või vähemalt nende teket aeglustada adekvaatse suhkruhaiguse raviga.

Ennetamine

II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidurežiim.