Shigelloos
ka
düsenteeria Shigellosis (ingl.k.); Bacillary Dysentery
(ingl.k.)
Seletus Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda
kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust.
Ülevaade Shigelloos on tüüpiline
troopika ja arengumaade haigus, mis levib
bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus
peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb
sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on
üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest.
Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus,
palavik, kramplikud valud kõhus,
valulik sooletühjendamine.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Shigella perekonda kuuluvad bakterid levivad saastunud toidu
ja veega. Riikides, kus veehügieeni tase on kõrge, shigella
tavaliselt levima ei pääse. Shigellad tungivad sügavale sooleseina ja
tekitavad seal haavandeid, mis paranevad
armidega. Shigelladest vabanevad toksiinid
ehk bakterimürgid, mis põhjustavad põletikku sooleseinas ning
palavikku ja halba enesetunnet.
Sümptomid ehk avaldumine
1-2 päeva peale nakatumist tekib kõhuvalu,
palavik, vesine kõhulahtisus.
Paari päeva jooksul muutub kõhulahtisus limajas-veriseks
ning iseloomulik on ka kõhukrampide ehk tenesmide esinemine.
Täiskasvanute organism saab haigusest võitu tavaliselt 3-5 päevaga, kuid
vanuritel ja lastel võib haigus suure veepuuduse tõttu raskemalt ja pikemalt
kulgeda.
Lisaks kaebustele seedesüsteemi poolt võib shigelloos põhjustada ka
mitmesuguseid vaevusi mujal organismis. Immuunpuudulikkusega
inimestel (AIDSi haigetel) võib kujuneda baktereemia ehk
bakteri vohamine veres. Samuti võib tekkida liigesepõletik.
Shigella eritab toksiine, mis võivad põhjustada
hematuurilis-ureemilise sündroomi kujunemist.
Hematuurilis-ureemiline sündroom on väga tõsine seisund, millele on
iseloomulik liiga väike trombotsüütide ehk veeliistakute hulk,
erütrotsüütide ehk punavereliblede kahjustus ja lagunemine, äge
neerupuudulikkus, palavik ning organite
hulgikahjustus. Shigelloosi läbipõdemisel tekivad
organismis antikehad, mis väldivad uuesti nakatumist sama bakteritüvega.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Shigelloosi diagnoosi kinnitamiseks uuritakse väljaheidet,
kust ptsitakse haigust põhjustavat bakterit.
Ravivõimalused
Kuna äge kõhulahtisus tekitab organismis vedelikupuuduse, on väga oluline
piisav vedeliku manustamine.
Antibiootikumidest kasutatakse shigelloosi ravis
fluorokinoloone, sest on leitud, et shigellad on
üsnagi resistentsed ehk mittetundlikud paljude levinumate antibiootikumide
suhtes. Kergematel haigusjuhtudel ei olegi antibiootikumide kasutamine
ilmtingimata kohustuslik, kuid riskigruppides ja raskematel juhtudel on
antibiootikumravi alati näidustatud.
Prognoos
Ravita kaasneb haigusega kõrge suremus, eriti arengumaades.
Riskigruppi kuuluvad alatoitumusega lapsed ja vanurid. Vahetuks surma
põhjuseks võib olla dehüdratatsioon ehk äärmuslik
vedelikupuudus organismis, sepsis ehk bakterite ja nende mürkide levimine veres,
jämesoole mulgustumine ehk perforatsioon ning
hemolüütilis-ureemiline sündroom.
Ennetamine
Shigelloosi vastu ei ole tänaseni loodud head vaktsiini.
Kuna shigelloos esineb enamasti alla 10 aasta vanustel lastel, tuleb
kontrollida lastekollektiivide töötajaid shigellade infektsiooni suhtes ning
isoleerida haigestunud. Oluline on ka joogivee,
toiduainete ja nendega seotud töötajate
kontrollimine.
|