1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Soolefistulid

Fistula intestinalis (ld.k)
Enteral fistula (ingl.k)

Seletus
Soolefistul on ebanormaalne uuris ehk ühenduskanal soole erinevate osade, soole ja teiste kõhuõõne elundite või soole ja naha vahel.

Ülevaade
Soolefistul on mingi haiguse tagajärjel tekkinud ebanormaalne soolest algav uuris, mille kaudu soole või mao sisu liigub teistesse elunditesse või nahale. Fistul põhjustab sõltuvalt asukohast erinevaid vaevusi. Ravi on peamiselt kirurgiline.

 


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Fistul ehk uuris on ebanormaalne kitsa käigu taoline ühendus kahe õõneselundi või õõneselundi ja naha vahel.
Soolefistuli põhjuseks võib olla põletik (sapipõie põletik, apenditsiit, divertikuliit), põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi), trauma või operatsioon.
Kui need haigused on põhjustanud sooleseina haavandumist, bakteriaalset põletikku või abstsessi  moodustumist, siis võib selle tagajärjel tekkida uuris.

Soolefistuli tüübid on enteroenteraalne (peensoole erinevate osade vahel), enterokooliline (peensoole ja jämesoole vahel), enterovesikaalne (soole ja kusepõie vahel), enterovaginaalne (soole ja tupe vahel), enterokutaanne (soole ja naha vahel).

Sümptomid ehk avaldumine

Soole erinevate osade vahel olevad fistulid ei pruugi vaevusi põhjustada.
Võib esineda kõhuvalu, palavik, kõhulahtisus ja üldine halb enesetunne.
Nahale tulevate fistulite kaudu väljub nahale soolesisu või mädast eritist.
Kusepõide minev fistul põhjustab kusteede põletikku.
Tupega ühenduses oleva fistuli tõttu tekib voolus tupest ja suguelundite põletik.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Soolefistuli diagnoosimiseks tehakse erinavaid uuringuid sõltuvalt fistuli asukohast (endoskoopia, soole või kuseteede röntgenkontrastuuring, kompuutertomograafia).
Fistuli käigu kulgu täpsustatakse fistulograafia abil – uurisesse viiakse kontrastainet ja tehakse röntgenülesvõte.

Ravivõimalused

Ravi on väga erinev sõltuvalt fistuli tüübist, asukohast ja põhjusest. Sageli on fistuli ravi kirurgiline. Soole erinevate osade vahel olevad fistulid, mis vaevusi ei põhjusta, ei vaja alati ravi.
Põletikku ravitakse antibiootikumidega.
Vajadusel kasutatakse dieeti ja veenisisest vedeliku asendamist.

Prognoos

Prognoos sõltub põhjustavast haigusest ja on raviga sageli hea. Crohni tõve korral võivad tekkida mitmed fistulid.

Ennetamine

Soolefistuli ennetamine ei ole võimalik.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee