Sekundaarne amenorröa

ka menstruatsiooni puudumine
Amenorrhoea (lad.k)
Amenorrhea (ingl.k)

Seletus
Seisund, mil menstruatsioon on alanud õiges vanuses, kuid hiljem katkeb 6 või enamaks kuuks.

Ülevaade
Menstruatsioonide ärajäämine võib olla seotud psüühilise või füüsilise stressi, kaalumuutuste ning hormonaalsete häirete või hormoonaktiivsete kasvajate aga ka põletike või muude tõsiste haigustega.

Normaalse seisundina esineb sekundaarne amenorröa raseduse, imetamise või menopausi puhul .

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Sekundaarse amenorröa puhul on menstruatsioonitsükkel õigeaegselt käivitunud, kuid hiljem tekkinud menstruatsiooni ärajäämine.

Suguküpses eas on mensese peetuse sagedasemaks põhjuseks rasedus. Seetõttu on menstruatsiooni ärajäämise põhjuste selgitamisel esmane raseduse välistamine. Menstruatsioon puudub ka intensiivse imetamise puhul. Eelpool toodud seisundid on normaalsed ehk füsioloogilised ning tingitud raseduse ja imetamise perioodi hormonaalsetest muutustest.

Sekundaarse amenorröa põhjused on osaliselt samad, mis primaarse amenorröa puhul. Kõige sagedamini on põhjus hüpotalaamiline s.t. kesknärvissüsteemis paikneva hormoone reguleeriva keskuse tasemel. Hüpotaalamuses põhjustavad regulatsioonihäireid keskonnamuutused, stress, füüsiline ülekoormus, kaalumuutused, anoreksia, ravimid ja narkootilised ained .

Nt. hüperprolaktineemia korral on prolaktiini (hormoon, mis seotud piimanäärmete arengu, talitluse ja piimaeritus funktsiooniga) tase organismis kõrgem, see muudab naissuguhormoonide tasakaalu ja põhjustab seega menstruatsioonitsüklihäireid. 1/3 hüperprolaktineemiaga patsientidest esineb piimaeritus rindadest.

Kesknärvisüsteemi põletikud, kasvajad, traumad, toksilised kahjustused võivad samuti olla menstruatsiooni ärajäämise põhjusteks.

Amenorröa võib olla põhjustatud nii munasarjade vaegtalitlusest kui emaka haigustest .

Menstruatsioonid lõppevad ka emaka ja/või munasarjade kirurgilise eemaldamise järgselt .

Meessuguhormoonide liig munasarjade või neerupealiste haiguste tõttu võib põhjustada lisaks menstruatsiooni peetusele ja tsüklihäiretele ka suurenenud karvastiku kasvu, hääletämbri muutusi, kõdisti suurenemist ja mehelikku välimust.

Menstruatsiooni puudumise põhjus võib olla seotud teiste sisenõristusnäärmete (endokrinoloogiliste) haigustega, nt. neerupealiste ja kilpnäärme haigustega .

Sümptomid ehk avaldumine

Menstruatsiooni peetus 6 kuud ja rohkem.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Esmalt kontrollitakse võimaliku raseduse suhtes .

See, milliseid uuringuid tehakse sõltub diagnoosi hüpoteesist, milleni arst jõuab naist küsitledes .

Vajalik on günekoloogiline läbivaatus ja ultraheli uuring sisemistest suguelunditest. Vajadusel määratakse verest erinevate hormoonide taset.

Kesknärvisüsteemi kasvajate kahtlusel on vajalik röntgenülesvõte või kompuutertomograafuuring peast.

Menstruatsioonide lõppemine 45-55 aasta vanuses võib tähistada menopausi algust, sellisel juhul täiendavad uuringud üldjuhul ei ole vajalikud.

Ravivõimalused

Sõltuvad põhjusest.

Talitluslikud häired mööduvad iseenesest põhjustava faktori möödudes .

Hormonaalsed põhjused võivad vajada medikamentoosset ravi.

Kasvajalised protsessid ja anatoomilised takistused (nt. emakasisesed liited) võivad vajada kirurgilist ravi .

Prognoos

Prognoos tervistumisele ja järglaste saamisele on üldiselt hea, kuid sõltub siiski konkreetsest põhjusest ja igast üksikust juhtumist eraldi.

Ennetamine

Tõenäoliselt pole võimalik.

Tervislikud eluviisid võivad mingil määral vähendada talitluslike menstruatsioonitsüklihäirete teket.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik