Süvaveenide tromboos

ka flebotromboos
Phlebotrombosis (ld. k.)
Deep Venous Thrombosis (ingl. k.)

Seletus
Flebotromboos ehk põletikuta veeniummistus on haigus, mille puhul sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides tekivad soonesisesed vere hüübed ehk trombid.

Ülevaade
Flebotromboos esineb 90%-l juhtudest südamest allapoole (jalgade poole) jäävates veenides, nendest omakorda 30%-l juhtudest vaagnaveenides ja 60%-l juhtudest alajäsemete veenides.
Enamasti tekib veeni ummistus mingi teise haiguse tüsistusena ja kestab tavaliselt 1-2 nädalat ning ei muutu krooniliseks.

Flebotromboosi tagajärjel võib tekkida kroonilise venoosse puudulikkusega posttrombootiline sündroom või eluohtlik kopsuarteri trombemboolia, mille puhul veenist verevooluga liikvele pääsenud trombimassi tükk ummistab mõne kopsu veresoone.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Süvaveenide tromboosi 3 peamist tekkepõhjust on veeni siseseina kahjustus, verevoolu aeglustumine ja vere suurenenud hüübivus. Nende koosmõjul tekibki tromb, mis on rohkemal või vähemal määral seotud veresoone seinaga. 

Üldisteks riskifaktoriteks on kõrge vanus ja rasvumine.

Verevool jalaveenides aeglustub, kui jalg on pikka aega ühes asendis: voodihaiged, kipslahas jalal, pikka aega sõidukis või töökohal istumine; sellistel puhkudel ei aita lihased verd südame poole tagasi suruda. Samuti võib pikka aega põlvest kõverdatud jala korral niverduda põlveõndlaveen.

Suurenenud vere hüübimist soodustavad ka mitmesugused pärilikud tegurid; pahaloomulised kasvajad; maksahaigused; naissuguhormoone sisaldavad ravimid (näiteks rasestumisvastased tabletid); rasedus; sünnitusjärgne periood; suured operatsioonid vaagna ja alajäsemete piirkonnas, nagu näiteks puusaliigese proteseerimine.

Sümptomid ehk avaldumine

Haigestunud piirkonnas tekib raskuse- või pingetunne, “lihasevalu”; need vähenevad lamavas asendis. Haige jalg on turses, sinakas, võib olla soojem. Katsumisel esineb valulikkus piki süvaveeni kulgu ja/või sääremarjal.

Võivad esineda ka palavik, vere kiirenenud settereaktsioon, pulsi kiirenemine. Sellised haigustunnused esinevad  ainult ~50%-l haigetel, sümptomite puudumine ei välista flebotromboosi, eriti voodihaigetel.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on hinnata riskifaktorite olemasolu. Lisaks väliste sümptomite uurimisele on flebotromboosi kahtluse korral vajalik veenide ultraheliuuring, kus saab uurida veeni läbimõõtu ning verevoolu hulka ja kiirust, samuti võib näha suuremaid trombe.

Ebaselgetel juhtudel võidakse teha ka vaagnaveenide röntgenuuring või veenide röntgenuuring kontrastainega.

Vereanalüüs tehakse vere hüübivuse uurimiseks. Lisaks võidakse aga teha veel erinevaid uuringuid riskifaktorite otsimiseks.

Ravivõimalused

Ravi eesmärkideks on tromboosi levimise ärahoidmine ning kopsuarteri trombemboolia  ja posttrombootilise sündroomi vältimine.

Väga oluline on nn. kompressioonravi, algul elastiksideme ja hiljem spetsiaalsete kompressioonsukkade kasutamine. Selle tulemusena tekib parem venoosne verevool ja trombid püsivad paremini veeni seinal kinni.
NB! Sukad tuleb jalga panna igal hommikul ENNEM voodist tõusmist!
Vaagna ja reie piirkonna tromboosi puhul ning olukorras, kus tromb pole kindlalt seotud veresoone seinaga, on näidustatud kuni 1 nädalane voodirežiim.

Verehüübivuse vähendamiseks kasutatakse hepariini süste. Raskematel juhtudel kasutatakse ka trombimasside lahustamist fibrinolüütikumidega.
Üksikutel raskematel juhtudel tuleb kõne alla ka verehüübe eemaldamine operatsioonil ning veresoone taastamine proteesi abil.

Prognoos

Kui suudetakse ära hoida flebotromboosi tüsistusi, on prognoos enamasti soodne, paranedes 1-2 nädalaga, ent riskifaktorite püsimisel võib haigus korduda.

Ennetamine

Peamine on ülalnimetatud riskifaktorite vältimine: jala veenilaiendite ravi, tromboosi soodustavate ravimite ettevaatlik kasutamine, suurenenud verehüübivuse põhjuste selgitamine ja ravi, varajane operatsioonijärgne liikumahakkamine ja ravivõimlemine, suurte operatsioonide järgselt jalgadel elastiksideme või –suka kasutamine, kestva istumise vältimine.

Riskifaktorite esinemisel pikaajalise voodirežiimi korral ja suurte operatsioonide eel kasutatakse profülaktiliselt hepariini või teisi hüübimist pärssivaid ravimeid.