Südamelihase põletik
ka müokardiit Myocarditis
(ld.k) Myocarditis (ingl.k)
Seletus Südamelihase põletik, mida tavaliselt põhjustavad
viirused.
Ülevaade Südamelihase põletik tekib sagedamini
viirusinfektsiooni ajal või selle järel. Põletik takistab
südant normaalselt töötamast, inimene tunneb end väsinuna ning
ei talu enam nii hästi koormust kui tavaliselt. Haigus võib tekkida igas
vanuses isikutel. Taastmine müokardiidist võtab aega
kuid.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Viirustest (harvem bakteritest) põhjustatud
haiguse korral satuvad viirused vereringesse ning teatud tingimustel
peatuvad südamelihases. Nad tekitavad väikeste
veresoonte põletiku, mis halvendab südames toimuvat vereringet, samuti
häirub südamelihase rakkude normaalne töö. Süda ei jõua enam piisavalt hästi
verd pumbata ning see põhjustabki müokardiidiga haige kaebused. Müokardiit on
ka süsteemsete sidekoehaiguste (luupus, sklerodermia) üheks avalduseks. Harvemal juhul on südamelihase
põletiku põhjuseks kiiritus või
mürgistus. Viirustest on haiguse sagedasemateks
põhjustajateks entero- või adenoviirused.
Sümptomid ehk avaldumine
Inimene märkab esmalt väsimust, mis on tavapärasest suurem
ning ei ole seletatav pingelise elutempoga. Tihti on kaasuvaks väike
palavik, mis püsib tavalise haigestumisega võrreldes kauem. Südame
piirkonnas võib esineda aeg-ajalt valusid, kuid need ei pea
olema tugevad ning sageli mööduvad rahulikult lamades või valuvaigistite
toimel. Vähimagi pingutuse korral hakkab süda kiiresti lööma
ning inimene võib tunda seda kui ebameeldivat aistingut. Sage on ka
rütmihäirete esinemine. Raskematel juhtudel kujuneb
äge südame puudulikkus, kuid kergematel juhtudel võivad
sümptomid hoopiski puududa.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Kuna südamelihase põletik kulgeb küllaltki hiilivalt ning annab vähe
kliinilisi ilminguid, ei ole diagnoosimine alati kerge. Oluline on toetuda
inimese kaebustele. Uuringutest kasutatakse esmalt
elektrokardiogrammi ehk südamefilmi, kus võivad ilmneda väga
erinevad muutused, kuid kuni 10%-l müokardiidiga haigetest on südamefilmi leid
normaalne. Vereanalüüsides on muutused vaid pooltel
haigetest ning viitavad tavaliselt üldisele põletikule. Lisaks kasutatakse
südame ultraheli ehk ehhokardiograafiat, kus on võimalik
hinnata südame töö efektiivsust ning kooskõlastust, südameklappide tööd.
Müokardiidi korral võib leida muutusi kõigis nimetatud funktsioonides.
Ravivõimalused
Ravi on suunatud peamiselt põletiku pidurdamisele. Selleks kasutatakse
põletiku vastaseid ravimeid
(ibuprofeen, diclophenac
jt). Inimene peab piisavalt puhkama ning ägedas haiguse
faasis peab füüsilist koormust oluliselt vähendama. Tugeva
väsimuse korral võib vajalikuks osutuda voodireiim.
Keelatud on suitsetamine ning alkoholi
tarvitamine. Rütmihäirete esinemisel tuleb kasutada vastavaid
ravimeid, olenevalt rütmihäire tüübist. Sidekoehaigusest
põhjustatud südamelihase põletiku ravis kasutatakse ka
glükokortikoidhormoone (prednisoloon, deksametasoon). Väga
agressiivse kuluga müokardiidi puhul toimub algne ravi
haiglas.
Prognoos
Enamus müokardiite kulgeb alaägedalt ning paranemine on täielik. Prognoos
sõltub haiguse tekitajast ning kulu iseloomust, samuti kaasuvatest haigustest.
Jääknähtudena võivad püsida rütmihäired ning alanenud koormustaluvus. Raskematel
juhtudel tekib südame puudulikkus ning kardiomüopaatia.
Ennetamine
Südamelihase põletik ei ole alati välditav. Oluline on korralikult välja
ravida viirusinfektsioonid ning külmetushaigused. Iga haigus vajab täielikuks
paranemiseks rahu ning puhkust!
Kasutatud kirjandus: The Merck Manual,
1992 Harrisons Principles of Internal Medicine, 1998 Interneti
andmebaasid
|