1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Südamelihase põletik

ka müokardiit
Myocarditis (ld.k)
Myocarditis (ingl.k)

Seletus
Südamelihase põletik, mida tavaliselt põhjustavad viirused.

Ülevaade
Südamelihase põletik tekib sagedamini viirusinfektsiooni ajal või selle järel. Põletik takistab südant normaalselt töötamast, inimene tunneb end väsinuna ning ei talu enam nii hästi koormust kui tavaliselt. Haigus võib tekkida igas vanuses isikutel. Taastmine müokardiidist võtab aega kuid.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Viirustest (harvem bakteritest) põhjustatud haiguse korral satuvad viirused vereringesse ning teatud tingimustel peatuvad südamelihases. Nad tekitavad väikeste veresoonte põletiku, mis halvendab südames toimuvat vereringet, samuti häirub südamelihase rakkude normaalne töö. Süda ei jõua enam piisavalt hästi verd pumbata ning see põhjustabki müokardiidiga haige kaebused.
Müokardiit on ka süsteemsete sidekoehaiguste (luupus, sklerodermia) üheks avalduseks. Harvemal juhul on südamelihase põletiku põhjuseks kiiritus või mürgistus.
Viirustest on haiguse sagedasemateks põhjustajateks entero- või adenoviirused.

Sümptomid ehk avaldumine

Inimene märkab esmalt väsimust, mis on tavapärasest suurem ning ei ole seletatav pingelise elutempoga. Tihti on kaasuvaks väike palavik, mis püsib tavalise haigestumisega võrreldes kauem.
Südame piirkonnas võib esineda aeg-ajalt valusid, kuid need ei pea olema tugevad ning sageli mööduvad rahulikult lamades või valuvaigistite toimel.
Vähimagi pingutuse korral hakkab süda kiiresti lööma ning inimene võib tunda seda kui ebameeldivat aistingut. Sage on ka rütmihäirete esinemine.
Raskematel juhtudel kujuneb äge südame puudulikkus, kuid kergematel juhtudel võivad sümptomid hoopiski puududa.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Kuna südamelihase põletik kulgeb küllaltki hiilivalt ning annab vähe kliinilisi ilminguid, ei ole diagnoosimine alati kerge. Oluline on toetuda inimese kaebustele.
Uuringutest kasutatakse esmalt elektrokardiogrammi ehk südamefilmi, kus võivad ilmneda väga erinevad muutused, kuid kuni 10%-l müokardiidiga haigetest on südamefilmi leid normaalne.
Vereanalüüsides on muutused vaid pooltel haigetest ning viitavad tavaliselt üldisele põletikule.
Lisaks kasutatakse südame ultraheli ehk ehhokardiograafiat, kus on võimalik hinnata südame töö efektiivsust ning kooskõlastust, südameklappide tööd. Müokardiidi korral võib leida muutusi kõigis nimetatud funktsioonides.

Ravivõimalused

Ravi on suunatud peamiselt põletiku pidurdamisele. Selleks kasutatakse põletiku vastaseid ravimeid (ibuprofeen, diclophenac jt).
Inimene peab piisavalt puhkama ning ägedas haiguse faasis peab füüsilist koormust oluliselt vähendama. Tugeva väsimuse korral võib vajalikuks osutuda voodirežiim.
Keelatud on suitsetamine ning alkoholi tarvitamine.
Rütmihäirete esinemisel tuleb kasutada vastavaid ravimeid, olenevalt rütmihäire tüübist. Sidekoehaigusest põhjustatud südamelihase põletiku ravis kasutatakse ka glükokortikoidhormoone (prednisoloon, deksametasoon).
Väga agressiivse kuluga müokardiidi puhul toimub algne ravi haiglas.

Prognoos

Enamus müokardiite kulgeb alaägedalt ning paranemine on täielik. Prognoos sõltub haiguse tekitajast ning kulu iseloomust, samuti kaasuvatest haigustest. Jääknähtudena võivad püsida rütmihäired ning alanenud koormustaluvus. Raskematel juhtudel tekib südame puudulikkus ning kardiomüopaatia.

Ennetamine

Südamelihase põletik ei ole alati välditav. Oluline on korralikult välja ravida viirusinfektsioonid ning külmetushaigused. Iga haigus vajab täielikuks paranemiseks rahu ning puhkust!

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1992
Harrison’s Principles of Internal Medicine, 1998
Interneti andmebaasid





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee