1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Scheuermanni haigus

Morbus Scheuermann (ld.k)
Scheuermann disease (ingl.k)

Selgitus
Teismeliseeas ilmnev seljalüli eesosa kasvuhäire, mis avaldub seljavalu ja selgroo kõverdumisena.

Ülevaade
See on suhteliselt sage haigus, esinedes 5-8%-l puberteedieas noortest. Poistel 2 korda sagedamini kui tüdrukutel.
Haigus on aktiivses faasis vanuses 12-18 aastat, seejärel taandub. Võib esineda kas selgroo rinnaosas või nimmeosas, põhjustades valusid. Enamasti toimub iseeneslik paranemine.


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ja avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Haiguse täpsed tekkepõhjused on teadmata. Arvatakse, et esineb perekondlik eelsoodumus ehk esinemine pereliikmetel. Harvem seostatakse haigust ka eelneva traumaga.
Selgroolülides tekib luustumishäire, kuna lüli verevarustus on halvenenud. Seetõttu on luukude nõrk ja võib kergelt vigastuda. Kui lülikuju luu nõrkuse tõttul muutub, tekib rühihäire ehk küfoos ehk selgroo kõverdumine, mis põhjustab seljavalusid.

Sümptomid ja avaldumine

Haigus avaldub noorukitel. Peamiseks kaebuseks on seljavalu ja kiire väsimine istumisel.
Selg on valulik ka katsumisel. Selja rinnaosas on näha „küür“ ja selga ei saa sirutada.
Tavaliselt on langenud ka koormustaluvus (näiteks raskete asjade kandmine ja tõstmine).

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimine algab vaatlusest ning selja liikuvuse uurimisest.
Röntgenülesvõte ilmestab luulised muutused selgroolülides. Lülid on ebatasased ja võivad olla kiilukujuliselt madaldunud eesmise osaga.

Ravivõimalused

Ravi eesmärk on vähendada valu ja pidurdada haiguse süvenemist. Haigus paraneb iseeneslikult, tavaliselt kasvuea lõppedes.
Vajalik on ravivõimlemine, et tugevdada lihaseid, mis toestavad nõrgenenud selgroogu.
Raskemate luuliste muutuste esinemisel on vaja kanda selga toestavat ja rühti korrigeerivat ortoosi ehk tuge ning  piirata füüsilist koormust.
Harvem võib vajalikuks osutuda kirurgiline ravi, mille eesmärgiks on selgroog toestada, tavaliselt metallplaadi abil.

Prognoos

Kui haiguse aktiivses faasis ei tegelda raviga piisavalt, võib täiskasvanueas püsima jääda seljavalu. Sagedamini esineb ka selgroo diski prolapsi ja sellest tingitud radikuliiti, selgroo lülidele võivad areneda osteofüüdid ehk luulised jätked, mis omakorda põhjustavad valusid..

Ennetamine

Kuna haiguse põhjust ei teata, siis ei ole võimalik seda ennetada.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee