Sotsiaalfoobia
ka sotsiaalsete olukordade kartus Social phobia
(ingl.k)
Seletus Sotsiaalfoobia on psüühikahäire, mille korral
esineb inimesel tugev kartus negatiivse hinnangu ees kõikvõimalike sootitatavate
tegude eest.Sotsiaalfoobia on üks ärevushäiretest.
Ülevaade Sotsiaalfoobiat iseloomustab inimese kartus
negatiivse hinnangu ees, mida ta ootab läbikukkunud soorituse eest. Sooritus
võib tähendada nii oma emotsioonide kontrollimist, igapäevaste tegevuste
sooritamist (nagu söömine avalikus kohas, rääkimine võõra inimesega või grupis,
suhtlemine vastassoo esindajaga) kui kõiki muid ühiskonnas elava inimese
sooritatavid tegevusi. Sotsiaalfoobiaga inimene usub, et ta käitub teistele
mittevastuvõetavalt ja selle tulemusel hüljatakse ta teiste
poolt. Sotsiaalfoobia on üldiselt sage probleem. Erinevate uuringute
tulemused kõiguvad esinemissageduse osas 1,5-13%-ni. Rahvastiku-uuringute
andmeil on 50-70% sotsiaalfoobia all kannatajatest naised, ravile tulevad aga
enamasti mehed. Häire on tingitud nii perekondlikest kui psühholoogilistest
teguritest. Häire avaldumine on seotud üksi elamise ja
lahutustega.
Tekkepõhjused ja-mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja-mehhanismid
Geneetilised tegurid Sotsiaalfoobia on osaliselt geneetilise
soodumusega häire, kuid geneetiliste tegurite kõrval on ilmselt suur roll ka
teistel mõjuritel. Geneetilise päritolu poolt räägib see, et sotsiaalfoobiat
esineb perekonniti. Arvatakse ka, et sotsiaalfoobia korral on tegemist ajus
oleva dopamiinergilise süsteemi häirega - dopamiin on keemiline ühend, millel on oluline osa ärevuse tekkel
ja säilimisel, normaalse dopamiini taseme häirumisel tekivadli häired
psüühikas.
Psühholoogilised tegurid Püstitatud teooriate järgi on sotsiaalfoobiale
kalduvusega isikuil oma elu jooksul tekkinud arvamusi, mis panevad neid
automaatselt sotsiaalsetes situatsioonides mõtlema, et nad ei saa suhtlemisega
hakkama. Oma tegelikule toimetulekule vaatamata, nad kardavad negatiivset
hinnangut või seda, et kaotavad psüühiliselt oluliste võtmeisikute
toetuse.
Nn. kognitiivne mudel sotsiaalfoobiast Sotsiaalfoobiaga inimesel on tugev soov jätta endast
soodus mulje teistele ja sellele lisandub märkimisväärne ebakindlus oma võimes
seda saavutada. Sotsiaalsesse situatsiooni minnes hindab inimene seda kui
ohtlikku situatsiooni. Inimene usub, et tal on oht käituda sotsiaalses
situatsioonis kohatult ja mitteheakskiidetult. Ta kardab, et sellisel käitumisel
võivad olla katastroofilised tagajärjed (oma staatuse kaotus, hukkamõist ja
teistepoolne hülgamine).
See, et olukorras tajutakse ilmset ohtu, lülitab sisse "ärevuse programmi",
mis koosneb emotsionaalsetest, kognitiivsetest ja käitumuslikest teguritest.
- Emotsionaalselt on esiplaanil ärevus, sageli koguni paanika, mis sunnib
inimest sotsiaalsest situatsioonist lahkuma või muudab seltskonnas veedetud
aja piinarohkeks.
- Kognitiivse iseärasuse tõttu pööratakse vähe tähelepanu teistele, kellega
suheldakse ja kogu tähelepanu suundub iseenda käitumise jälgimisele,
see viib olukorrani, et sotsiaalfoobiaga inimene ei tea sageli, millest
räägitakse ja see omakorda aitab alles hoida enda poolt loodud kujutlusi
toimetulematusest.
- Et ära hoida sotsiaalset katastroofi, kasutatakse turvakäitumist (näit.
püütakse võimalikult vähe rääkida, et endast mitte jätta rumalat muljet,
välditakse silmsidet jne.)
Sümptomid ehk avaldumine
Inimesel esineb tugev ärevus sotsiaalsetes situatsioonides, ta väldib
sotsiaalseid olukordi, langeb tegutsemisvõime.
Sotsiaalne situatsioon tekitab sotsiaalfoobia all kannatavas inimeses alati
ärevusreaktsiooni (paanika). Inimene tunneb, et tema hirm on ülemäärane või
põhjendamatu.
Hirmutavaid sotsiaalseid olukordi välditakse või talutakse tugeva ärevuse või
piina hinnaga. Vältimine, ärev ootus või piin kardetud olukordades põhjustavad
olulisi raskusi inimese igapäevaelus, töös või sotsiaalses tegevuses.
Sooritades mistahes tegevust, arvab sotsiaalfoobia all kannatav inimene end
olevat tähelepanu fookuses.
Kuna selle häirega inimesed kardavad suhtlemist autoriteediga (arst) ja
häbenevad väga oma sümptomeid, siis pöörduvad nad ka suhteliselt harva oma
murega arsti poole.
Sotsiaalse ärevuse ja hirmu ilmingud peavad olema kestnud vähemalt 6 kuud, et
kahtlustada sotsiaalfoobia esinemist.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Peamine, mida arst saab antud häire kindlakstegemiseks teha, on põhjalik
küsitlus.
Kuna arst peab olema veendunud, et ärevus ja paanika ning teised
sotsiaalfoobia sümptomid ei oleks põhjustatud mingist teisest psüühikahäirest,
kehalisest häirest ega uimasti või mõne ravimi tarvitamisest, võib ta esitada
küsimusi laiemalt, kui ainult antud häire kohta.
Ravivõimalused
- Kognitiiv- käitumuslikku teraapiat kasutatakse sotsiaalfoobia korral nii grupi- kui
individuaalteraapiana. Ravi alguses selgitatakse koos häire all kannatajaga
välja olukorrad, mida viimane väldib ja pannakse need hierarhilisse järjekorda
kergemast raskeimani, et loetelu alusel lasta inimesel viibida hirmutavates
olukordades või toimingutes. Ühtlasi püütakse kindlaks teha vääruskumusi ja
hirmutavate situatsioonidega kaasnevaid negatiivseid automaatmõtteid. Raviga
püütaksegi muuta hirmutav pilt "ohuolukordadest" realistlikumaks.
Grupiteraapias harjutatakse ja uuritakse hirmutavates olukordades
toimetulemist.
- Antidepressantidega (v.t. depressioon) ravitakse eelkõige
laiaulatuslikult avalduvat sotsiaalfoobiat.
Raviefekt avaldub tavaliselt aeglaselt, mitme
nädala jooksul.
- On kasutatud ka väikeseid rahusteid (bensodiasepiine),
kuid nende pikaaegne kasutamine võib põhjustada sõltuvust, samuti on ravimi
tarvitamise lõpetamisel oht häire uuele ägenemisele.
Prognoos
Sotsiaalfoobia nähud tekivad enamasti juba teismeliseeas, ainult väikesel
osal algavad need täiskasvanuna. Sotsiaalfoobia piirab inimese tegevusvõimet
tööl ja põhjustab raskusi inimsuhete loomisel ning säilitamisel.
Sotsiaalfoobia ravis on kognitiiv- käitumuslik psühhoteraapia viinud
~60-85%-i inimestest märgatava paranemiseni. Ravimist on märgatavat kasu saanud
35-50%.
Ennetamine
Tõeliselt efektiivset ennetusvõimalust siin pole.
Häire kordumise vältimiseks on mitmete uuringute põhjal näidanud, et
psühhoteraapia efekt on mõneti püsivam kui üksnes ravimite kasutamisel saadud
efekt.
|