1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Salmonelloos
Sapikivitõbi
Sapiteede vähk
Sarkoidoos
Sarkoom
Sarlakid
Sarvkesta haavand
Scheuermanni haigus
Schwannoom
Sclerosis multiplex
Seborröadermatiit
Seemneväädi veenilaiendid
Seenhaigus
Seentest või viirustest tingitud liigespõletik
Seesmiste suguelundite põletik
Sekundaarne amenorröa
Selgroo kõverdumine
Selgroo murd
Seljaaju põletik
Seljaaju trauma
Seljaajusong
Seljavalu
Shigelloos
Shokk
Siberi katk
Sidekoehaiguse segavorm
Siinussõlme nõrkuse sündroom
Silma sarvkesta haavand
Silma sarvkesta põletik
Silma sidekesta põletik
Silma võrkkesta irdumine
Silmakahjustus, kõrgvererõhutõvest
Silmakahjustus, suhkurtõvest
Silmalau allavaje
Sinuiit, krooniline
Sinuiit, äge
Sirprakuline aneemia
Sisekõrva põletik
Sissekasvanud küüs
Sjögreni tõbi
Skisofreenia
Skolioos
Solkmetõbi
Somatisatsioonihäire
Soolatüükad
Soole perforatsioon
Soole verejooks
Soolefistulid
Sooleisheemia
Soolemulgustus
Soolepõletik, viiruslik
Soolesulgus
Soolesulgus lastel
Soor
Sotsiaalfoobia
Spina bifida
Spinaalkanali ahenemine
Spondülolistees
Spontaanabort
Stenokardia
Strabism
Stress
Subduraalne hematoom
Sudecki sündroom
Suhkurtõbi (I tüüp)
Suhkurtõbi (II tüüp)
Surrogaadimürgistus
Suukuivus
Suure varba kõverdumine
Suuõõne vähk
Sõlmeline periarteriit
Sääre haavand
Sääre lihaste survesündroom
Sääre veenilaiendid
Söögitoru ahenemine
Söögitoru atreesia
Söögitoru avanematus
Söögitorusong
Söömishäired
Südame isheemiatõbi
Südame kiire löögisagedus
Südame sisekesta põletik
Südame vahelöögid
Südamekasvaja
Südamelihase infarkt
Südamelihase põletik
Südamepuudulikkus
Süfiliitiline artriit
Sügelemine
Sügelised
Süljenäärmekivid
Sünnimärgid
Sünnitraumad
Süsteemne erütematoosne luupus
Süsteemne skleroderma
Süvaveenide tromboos
Süüfilis
Süüfilisest tingitud liigespõletik

Sääre veenilaiendid

ka Sääre veenikomud;
varikoos
Varices cruris (ld.k)
Varicose veins (ingl.k)

Seletus
Sääre veenilaiendid ehk veenikomud tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu.

Ülevaade
Sääre veenilaiendid on väga sage haigus, mida esineb sagedamini naistel ja vanemas eas. Sääre ja ka reie nahaalused veenid muutuvad esiletungivateks,  laiadeks ja looklevateks.
Veenilaiendid võivad põhjustada ägedat põletikku ehk tromboflebiiti ning haavandeid jalgadel.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Veenide kaudu voolab veri elunditest ja kudedest südamesse tagasi. Alajäseme veenidest peab veri voolama altpoolt ülespoole.
Veri surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil (nn. lihaspump) ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama.
Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvad looklevaks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastsuse, mis soodustab veelgi nende välja venimist.

Naistel esineb sääre veenilaiendeid sagedamini kui meestel (naissuguhormoonide toime tõttu).
Lisaks sellele soodustab veenilaiendite tekkimist ülekaalulisus, mis suurendab rõhku veenides ning pikaajaline seismine, sest seismisel on verevool veenides vähene. Kui perekonnaliikmetel esineb veenilaiendeid, siis on nende tekkimise risk suurem.
Veenilaiendite tagajärjel võivad tekkida säärehaavandid ja veenipõletik ehk tromboflebiit.

Sümptomid ehk avaldumine

Veenilaiendid on seismisel nähtavad peamiselt säärte seesmisel ja tagumisel pinnal ning reite siseküljel nahast kõrgemate looklevate veresoonte kühmudena. Alguses ei pruugi veenilaiendid eriti hästi nähtavad olla ja on tuntavad ainult katsumisel. Vaevuste avaldumine ei olene veenilaiendite suurusest. Ka suurte veenilaiendite puhul ei pruugi vaevused olla eriti väljendunud.

Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgade tursumine, mis tekib õhtuks. Vaevused leevenduvad jalgade ülestõstmisel. Öösiti võivad esineda jalgades krambid.
Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused (nahk muutub tumedaks ja paksemaks) või haavandid, tavaliselt sääre alaosas.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Lisaks veenilaiendite vaatlusele ja katsumisele erinevates asendites tehakse mõnikord ka veenide ultraheliuuring, harvemini veenide kontrastuuring ehk venograafia.

Ravivõimalused

Vaevuste leevendamiseks ja haiguse süvenemise vältimiseks saab kasutada lihtsaid vahendeid (vt. Ennetamine). Veenilaienditele võib määrida hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli.
Kui sellest ei piisa, veenilaiendid muutuvad suuremaks ja põhjustavad vaevusi, siis kõige levinumaks on veenilaiendite kirurgiline ravi, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid.
Lisaks sellele on mõõdukate veenilaiendite puhul võimalik ka skleroteraapia (veenikomudesse süstitakse ainet, mis kahjustab veenide sisemist kihti ja põhjustab nende sulgumise).

Prognoos

Veenilaiendid võivad ka peale ravi uuesti tekkida. Oluline on ennetavate abinõude kasutamine.

Ennetamine

Veenilaiendite tekkimist ei ole võimalik ära hoida. Veenilaiendite puhul saab vaevusi leevendada ja haiguse süvenemist aeglustada.
• Kanda spetsiaalseid elastseid tugisukki.
• Oluline on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine. Näiteks kõndimine on hea viis verevoolu parandamiseks.
• Vältida ülekaalu.
• Vältida vöökohalt ja reitest pigistavaid rõivaid.
• Vältida pikaajalist paigalseismist ja istumist.
• Verevoolu parandamiseks tõsta jalad kõrgemale, näiteks lamades panna jalad padjale, seda on soovitav teha ka päeva jooksul.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee