Müeloom

Multiipel müeloom;
Hulgimüeloom;
Plasmotsütoom
Myeloma multiplex (ld.k)
Multiple myeloma (ingl.k)

Seletus
Multiipel müeloom ehk hulgimüeloom on pahaloomuline luuüdikasvaja, mille puhul luuüdis vohavad muutunud plasmarakud.

Ülevaade
Hulgimüeloomi korral tekib luuüdis pahaloomuliselt muutunud plasmarakkude vohamine, mis hävitab luukudet ja takistab normaalset vereloomet.
Haigestuvad üle 40a. vanused inimesed. Haigus põhjustab sageli luuvalu, ka luumurde, neerukahjustust ja üldist jõuetust. Haigus võib olla kiire või aeglase kuluga.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Müeloomi tekkepõhjus ei ole teada. Luuüdis tekib plasmarakkude vohamine.

Plasmarakud on leukotsüütide ehk valgeliblede hulka kuuluvad rakud, mis tekivad B-lümfotsüütidest. Plasmarkud kuuluvad inimese immuunsüsteemi ning toodavad erilisi aineid immunoglobuliine ehk antikehi haigustekitajate ja organismis sattunud võõraste antigeenide vastu.
Müeloomi puhul hakkavad pahaloomulised plasmarakud luuüdis kontrollimatult vohama ning tekkivad rakud toodavad ühesugust immunoglobuliini (paraproteiini). Samal ajal väheneb luuüdis tervete vererakkude tootmine ning sageli ei teki ka piisavalt normaalseid immunoglobuliine, see põhjustab aneemiat kehvveresust, trombotsütopeeniat ja infektsioonide tekkimist.

Müeloomirakud toodavad aineid, mis põhjustavad luu hõrenemist, luukude hävineb koldeliselt ja selle tagajärjel võivad tekkida luumurrud.
Muutusi võib esineda kõikides luudes, sagedamini on haaratud kolju, lülisammas, vaagnaluud, roided, reie- ja õlavarreluu. Müeloomi puhul tekkivad ained võivad põhjustada ka neerukahjustust.

Sümptomid ehk avaldumine

Sageli esineb luuvalu, seljavalu ja võivad tekkida iseeneslikud luumurrud.
Tavaline on ka üldine nõrkus neerukahjustuse, aneemia ja teiste veremuutuste tõttu, sageli tekivad infektsioonhaigused.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vereanalüüsis ja uriinianalüüsis määratakse müeloomi korral tekkivaid spetsiifilisi valke elektroforeesi abil.
Lisaks võivad esineda vererakkude hulga muutused, vere settereakstiooni kiirenemine ja kaltsiumi hulga tõus veres.
Luuüdi hindamiseks võetakse proovitükk ehk biopsia, luuüdis on palju plasmarakke. Luude röntgenülesvõtetel on näha müeloomile iseloomulikke hõrenemiskoldeid.

Ravivõimalused

Mõnel juhul, kui haigus areneb aeglaselt ning inimesel ei teki mitme aasta jooksul vaevusi, siis ei ole ravi senikaua vajalik.
Kui haigus edeneb ja põhjustab vaevusi, siis kasutatakse haiguse pidurdamiseks keemiaravi ja kortikosteroide.
Ei ole olemas täielikult parandavat ravi. Noorematel patsientidel kasutatakse mõnikord keemiaravi koos sellele järgneva luuüdi siirdamisega.
Lisaks sellele on vaevuste leevendamiseks oluline valu ravi ja infektsioonide ravi, luukollete vähendamiseks kasutatakse kiiritusravi.

Prognoos

Haiguse kulg on väga erinev. Keskmine elulemus on kolm aastat. Eluohtlikud tüsistused on neerupuudulikkus, tsütopeenia (vererakkude vähesus) ja infektsioonid.

Ennetamine

Hulgimüeloomi tekkimist ei saa ennetada.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1999
Harrison`s Principles of Internal Medicine 14th ed.
Herold jt. Sisehaigused, 1999
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995