Melanoom

Maliigne melanoom
ka pahaloomuline melanoom
Melanoma malignum (lad.k)
Malignant melanoma (ingl.k)

Seletus
Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse.

Ülevaade
Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. Kiire metastaseerumise tõttu on haiguse prognoos tõsine.

Esinemissaegedus suureneb proportsionaalselt sellega, mida lähemal ekvaatorile konkreetne regioon asub. Näiteks on Eestis esinemissageduseks 3-5 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Saksamaal 15/100 000 juhtu aastas, Austraalias aga 30-50 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Viimast võib seletada ultraviolettkiirguse eest kaitsva osoonikihi hõrenemisega Austraalia kohal. Teadmata põhjusel melanoomi esinemissagedus kasvab aasta-aastalt üle kogu maailma.

Kuigi ekvaatorile lähematel aladel kasvaja esinemine on sagedam, on siiski mustanahalistest rohkem ohustatud valgenahalised, kuna nende nahk on päikesekiirguse suhtes tundlikum.

Kasvaja võib tekkida igas vanuses, kuid kõige sagedamini 40-60 aastastel (keskmine vanus 45a.) ja rohkem neil inimestel, kes oma töö tõttu peavad palju aega õues päikese käes viibima.

Naistel esineb haigust veidi sagedamini kui meestel.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Ühtset melanoomi tekkemehhanismi ei saa nimetada, kuid teadaolevateks riskifaktoriteks on:

• Pigmentsünnimärgid e. neevused – rohkem on ohustatud inimesed, kellel on väga palju või ebatüüpilised sünnimärgid. Samuti peetakse ohtlikeks ka väga suuri kaasasündinud neevuseid.
• I ja II nahatüüp – neile inimestele on iseloomulik hele nahk, heledad silmad (sinised, rohekad, hallid), blondid või punased juuksed ja kergesti tekkiv päikesepõletus juba peale lühiajalist päevitamist.
• Päikesepõletus – eriti ohtlikud on korduvad päikesepõletused lapse- ja noorukieas
• Pärilikkus – antud kasvaja esinemine suguvõsas on samuti riskiteguriks

Sümptomid ehk avaldumine

Melanoomil on mitmeid erinevaid vorme: pindmiselt leviv, sõlmeline, lentigo maligna ja akraal-lentigo melanoom (viimane esineb peopesades, taldadel või küünevallil). Kasvaja võib paikneda nahal, silmas või ka seede-, hingamis- või suguelundite limaskestal. Väliselt võib kasvaja meenutada pigmentsünnimärki, kuid silmaga nähtavateks pahaloomulisuse tunnusteks on:

• Kolde kuju muutumine ebakorrapäraseks
• Kolde serva muutumine ebaühtlaseks, piiride muutumine ebateravaks
• Värvuse muutumine ebaühtlaseks, tekib 2 või rohkem erinevat pigmendi tooni, samuti võivad tekkida heledamad alad
• Kolde suurus >5mm
• Kolle hakkab muutuma nahapinnast kõrgemaks

Diagnoosimine ehk millised uuringuid võidakse teha ja miks

Tavaliselt märkab inimene kahtlast muutust nahal, kui kolle hakkab kasvama, sügelema, punetama või veritsema. Kui esineb kahtlane muutus nahal, tuleb seda kindlasti näidata oma arstile, kes suunab kiiresti spetsialisti (nahaarsti või onkokirurgi) konsultatsioonile.

Esmane diagnoos püstitatakse vaatluse ja patsiendi küsitlemise teel, kuid lõplik diagnoos selgub alles siis, kui kolle on (onko)kirurgi poolt täielikult eemaldatud ja uuritakse mikroskoopiliselt. Kui mikroskoopiline uuring näitab, et tegemist on pahaloomulise kasvajaga, tuleb teha lisauuringuid, et selgitada, kas kasvaja on andnud siirdeid teistesse elunditesse.

Peale pahaloomulise kasvaja ravi on vajalik regulaarne läbivaatus kogu elu.

Ravivõimalused

Kahtlaste muutuste korral tuleb kiiresti pöörduda arsti poole, sest raviga viivitamine või iseravimine võib saada saatuslikuks.

Valikraviks on kasvaja ulatuslik kirurgiline eemaldamine selleks kvalifitseeritud raviasutuses.

Kaugelearenenud juhtudel (kui on tekkinud siirded) kasutatakse ka kiiritus-, immuun- ja keemiaravi, kuid see ainult pikendab ja parandab mõningal määral haige elu, kuid ei too tervistumist.

Prognoos

Kuna kasvaja annab juba väga varakult siirdeid, mille ravi on küllaltki väheefektiivne, on prognoos suhteliselt halb, kuid sõltub mitmetest asjaoludest. Siiski viimasel ajal seoses ravimeetodite täiustumisega ja kasvaja varasema avastamisega, on prognoos paranenud.

Lentigo maligna ja pindmiselt leviva melanoomi korral on prognoos parem, kui sõlmelise või akraalse vormi korral, sest viimased kasvavad kiiremini ja annavad varem metastaase.

Naistel on üldiselt prognoos parem kui meestel.

On täheldatud, et seljal, kaelal peanahal ja käte ülemistel osadel olevate kasvajate prognoos on halvem.

Kasvaja haavandumist peetakse samuti halvaks näitajaks.

Kui on tekkinud siirded teistesse organitesse, on 5-aasta elulemus kõigest alla 5%.

Ennetamine

Kasvaja ennetamiseks on vajalik vältida päikesepõletust, eelkõige lapseeas. Päikesepõletuse vältimiseks hoiduda intensiivsest päevitamisest. Lapsed ja heledanahalised, samuti inimesed, kes viibivad palju päikese käes, kasutagu päikesekaitsekreeme (mida tugevama faktoriga, seda parem). Hoolikalt tuleks mõelda, kas ja kuidas tasub planeerida puhkust lõunamaades, kus on meie kliimaga võrreldes tunduvalt intensiivsem ultraviolettkiirgus.

Kel esineb väga palju või väga suuri sünnimärke, võiks neid ise jälgida ja aeg-ajalt näidata neid arstile, et kahtlaseid muutusi võimalikult varakult avastada ning õigeaegselt ravida.